Sai aasta alguses külastatud ammu plaanis olnud tärnirestorani Portos. Kuna teine Portos asuv 2 tärni söögikoht The Yeatman on siiani üldse suurimat toiduelamust pakkunud “haute gastronomié” restoran, siis tegelikult pelgasin seda “teemajja” mineku (casa de chá tähendab portugali keeles teemaja, miks restoranil selline nimi, sellest hiljem) kuna kartsin pettuda.

Igatahes nüüd on käidud ja kõigile kel sama hobi mis mul, et aegajalt kohe kisub “mišäläänitama” ja erinevate kokkade käekirjasid võrdlema, siis julgen Casa de Chá’d soovitada küll. Eriti suvel, talveperioodil ehk pigem lõunasöögiks, et näha aknast vaadet ookeanile.

Kõigepealt lummab selle söögikoha juures just asukoht ja maja ise. See on Portugali kultus-arhitekti Alvaro Siza Vieira üks esimesi töid, aastast 1963. Maja asub Porto kesklinnast kaugel, Matosinhoses, ookeani kaldal, kivirahnude vahel. Maja sulandub ideaalselt keskkonda ja on juba iseenesest suur vaatamisväärsus nagu mainisin. Algselt oligi projekteeritud see teemajaks.

Maja renoveeriti aastal 2014 ja chef Rui Paula avas seal restorani, aastal 2016 teeniti ära Michelini tärn.

Maja on aastast 2011 kuulutatud rahvuslikuks arhitektuuri monumendiks.

Muidugi minu jaoks oli kogu see Matosinhose põhjapoolne linnaosa nagu mingi ulmefilmi maastik- meeletu tööstus ja siis kogu nende sadade suitsevate korstende ja hiigelmahutite vahelt läbi sõites, jõuad nagu muinasjutu majja. Peab muidugi ütlema, et kogu rand on seal ilus, aga seljataha ei tohi vaadata😂

Kuna restoranil on aknad ainult ookeani poole, siis seljataha jääva õuduse unustamiseks soovitan vastu võtta pakutav aperitiiv- 2006 aasta vahuvein Hehn Velha Reserva (vana reserv). See on nii tore jook, et kohe hakkab hea ja rahulik. See vahukas tuleb Távora Varosa regioonist, mis on peale Bairrada teine tuntud vahuveini piirkond (Douros) 100% Cerceal viinamarjast tehtud.

Menüü on vaid üks ja valik on kas võtta 21 maitse menüü või siis pool sellest. Täismenüü (ei ole mitte 21 käiku, vaid 21 maitset) maksab 180 eurot. Veinivalik samuti soovitan täisvalikut, mis on 100 eurot inimene, aga etteruttavalt ütlen, et kuigi menüü oli väga huvitav, sain mina suurema elamuse just veinikaardist. Huvitavad pisikesed tootjad ja mul nüüd nimekiri, mida keldrisse hankida.

Menüü ise oli selline:

Kuna valgus oli pildistamiseks ebasõbralik, küsisin kas neil on kuskil toidupildid üleval, mida võiks kasutada. Lubati lahkelt kasutada pilte kodulehelt ja Pinterestist. Ja valisin sealt 2, road mis visuaalselt nagu kõige toredamad olid: Scarlet-krevett ja Channel- kalmaar.

Rääkides nüüd veinidest, mis peale vahuveini eriti suurt muljet avaldasid.

Valgetest- sain uue lemmik Alvarinho. Quinta da Pedra. Pole tegemist muidugi odava veiniga. Maksab poes 22 eurot pudel.

Douro oru Pinot Noir. Väga tore rüübe!

Kui nüüd ette midagi heita ja võrrelda Yeatmaniga, siis probleemiks on see vaid üks menüü, millesse harva muudatusi tehakse ehk  väga turistile suunatud ja hind veidi krõbe.

Häiris ka meeletult suur teenindajate hulk. Noored ja liialt agarad teenindajad. Selline koht vajaks rahulikumat ja klassikalisemat teenindust. Samas meid teenindanud noorele naissommeljeele annaks küll maksimumpunktid. Teadis tõesti kõike Portugali veinidest ja ma ikka küsisin palju😁

Yeatmanile paraku koht silmi ette ei teinud, kuid tegelikult ei saa neid kahte ka võrrelda, neil on täiesti erinev kontseptsioon.

Kui keegi on külastanud Marques de Riscali restorani Riojas, siis neil oli sama lähenemine- 21 maitse menüü. Nende veinikaart sisaldas vaid veinimaja oma veine, siis need nii suurt muljet ei avaldanud. Küll aga maja ise ja vaade sealt. Kirjutasin sellest siin.

Casa de Chà on minu jaoks üle hulga aja restoran, mis avaldas mulle muljet veinivalikuga, seega hindaks ma neid 8 punktiga 10st.

Casa de chà koduleht