Nagu ma sissejuhatavas kirjutises mainisin, São Miguel on Assooride peasaar ja suurim neist. Suurusega on nagu on, sest saar on Hiiumaastki veidi väiksem, kuid toidusõbrale pakub see pisisaar palju rõõmu!
Mida kindlasti proovida?
1. SEAFOOD! Kõik restoranid pakuvad teile eelroaks (grillitud) lapas’id, mis inglise keeli kõlab limpets ja saksa keeles Napfschnecken ehk kui saksa keelest see nimi eesti keelde tõlkida, siis on need kaussteod, aga vaevalt et see eesti keeles nende ametlik nimi on. Ühesõnaga, need molluskid elavad Assooride vetes ja neid pakutakse grillitult väikse küüslaugu ja sidruniga! Must try!

Kindlasti soovitan proovida homaari ookeaniäärses restos (3 km Ponta Delgada kesklinnast väljas), nimega Cais 20. Ma olen viimastel aastatel söönud enamjaolt üsna mõttetut ja kallist homaari- nii nagu gurmeerestod seda pakuvad- pisike sõratükk mingi vahuga kaetud või siis külmutatud ja eelkeedetud jama. Meie homaaritüdruk(jah, marja paksult täis) maksis küll 90 eurot, aga sellest jätkus kolme peale süüa küll ja rohkem. No oli maitsev ja kastmed olid kõrval priimad! Vaatamata külmutamistehnika suurele arengule viimastel aastakümnetel, kuulub minu arvates homaar siiani veel nende hulka, mis äsja püütuna ja potti pistetuna lõhnab ja maitseb ikka palju teistmoodi ning külmutatud isend ei saa ligilähedalegi!

2. Kala. Samas restoranis maiustasime me boca negra kalaga(bluemouth  rockfish),  mis ka tegi tuju rõõmsaks, sest oli võrratult hästi tehtud ja maitsev kala. Seda kala saabki vaid Assooridel ja Madeiral- kindlasti proovida!

Kaladest soovitan veel  proovida papagoikala. Turisti lemmik on muidugi yellow fin tuuna, sellega meelitatakse turiste sisse astuma söögikohta. Ehk minu soovitus- kui näete silti “Ha atum”  või ” We have yellowfin tuna” , ärge sinna kohta sisse astuge, puhas turistikas!

Muide Assooridel toodetud tuunikalakonservid on ka mandril väga hinnas! Kuigi meie au ja uhkus siin Aveiros on Minerva kalakonservitehase tooted, siis mina ka ostan Assooride tuunikalakonserve.

3. Liha, Loomulikult tuleb süüa Assoori grillitud steiki. Seda serveeritakse praetud munaga ja punase paprika viiluga kaunistatult.

Tõeline toidusõber võtab siiski ette spetsiaalse toidutripi Furnasesse kus on kuumaveeallikad ja sinna ta sõidab muidugi spaasid nautima, kuid eelkõige sööma kuulsat Furnase ühepajatoitu, mis küpseb kuumaveeallikate aurudes, maa alla kaevatud aukudes. Roa nimi Cozido das Furnas ja see kuidas me käisime enne einestamist koos restorani töötajatega oma keedust järve äärest auravast august välja võtmas, tegi just selle söögikorra reisi kôige meeldejäävamaks. Neelud tulevad peale kui sellest kirjutan- ma võiksin Furnanes elada- päeval vedelda kuumavee basseines ja teise poole süües!  Kohalikel toidu küpsetamiseks põhimõtteliselt elektrit või gaasi vaja pole-  nad saavad oma kuuma vee aurudes kõik toidud ära küpsetada. Üks tähtis asi! Selle toidu peate restos eelneval päeval endale reserveerima. Keegi ei tee seda pikalt küpsevat rooga “ehku peale”, et teeme näiteks 100 portsu, vaatame palju rahvast tuleb.

Meie sõime Tony’s restoranis rooga lõunaks ja kui eelmisel õhtul olime üllatunud kui suur see resto on, kes siin kûll käib- siis järgmise päeva lõunal nägime, et restoran oli puupüsti täis ja ilma reserveeringuta poleks meid jutule võetud. Niisiis, helistage eelmisel õhtul vôi minge kohale Tony’s vôi mõnda muusse restosse ja tellige endale järgmiseks päevaks cozida. Mis restoranid seda toitu pakuvad, oli järve ääres hästi näha. Kôik augud kus toit valmib, on kenasti siltidega märgistatud, kellele pott kuulub.

4. Juust. Jälle mõmisen kui mõtlen Assooride juustu peale. Neid on küll meil mandril ka saada ja peangi pattu tunnistama, et olen läinud üle Assooride juustule. Ponta Delgadas on tore juustubutiik O Rei dos Queijos, mida juustusõber võiks külastada. Kuid juustu pakuvad kôik toidukohad starterina lauale. Muide ka Tigu Külalistemajas on Terceira saarelt  pärit juust alati  olemas.

5. Ananass!

Heigo Sahk, giid  Germalo Reisidest kirjutab:

Aasade kõrval katavad vulkaanide jalameid mõnel pool ka kummalised metsad. Punakad tüved tõusevad sirgelt taeva poole. Nagu sekvoiad, aga nagu ei ole ka. Need on jaapani krüptomeeria metsad, mis Euroopas unikaal­sed. Kui esimesed asukad XV sajandil siia tulid, olid saared kaetud Madeirale ja Kanaari saartele omase endeemse taimestikuga nagu rohelise koheva vaibaga. Aegade jooksul kulusid aga metsad ära tarbepuiduks ning maa muudeti põldudeks.

XVIII sajandil avastati hea äri – apelsinide kasvatamine Inglismaa tarvis. Apelsinide pakkimiseks oli vaja kaste, kastide tegemiseks puitu. Selleks sobis hästi jaapani krüptomeeria, mida hakati laialdaselt istutama ja mis nüüdseks on muutunud São Migueli metsade peamiseks puuks. Algupärastest metsadest on loomulikult kahju, kuid need vahetati vähemalt millegi samuti kütkestava vastu. 

Kui apelsinide ajastu läbi sai, avastati saare tarvis järgmine minev kultuur – ananass

Ananasse kasvatatakse saarel aastast 1860. Kindlasti tuleb ananassi kasvuhooneid vaatama minna ja iga restoran muidugi pakub oma menüüs ananassi!

Muide üks tähelepanek- kui Portugali mandril näeb apelsinipuid igal sammul, siis Sâo Miguelil neid puid jäi silma harva. Tundub, et kui inglastega enam apelsini-business enam ei toiminud, raiuti nad vihaga maha 🙂

6. Tee- Ainuke paik Euroopas kus kasvatatakse teepõõsaid ja toodetakse nii rohelist kui musta teed.  Vanim teemaja, Gorreana, peaks olema iga turisti külastuslistis ja pakike head musta teed, mis maitsestatud pisukese bergamotiga, on raudselt hea kingitus kaasa ostmiseks.  Või siis rohelise tee lehed, segatud kohaliku piparmündiga. Kõik selle teemaja teed on 100% BIO, mitte mingit keemiat ei kasutata!

Teepõõsad  toodi Assooride 19 sajandil Hiinast ja muidugi teades, et inglased on suured teesõbrad. Ikka business! Tänasel päeval on see pigem väike butiikbusiness, mis vaevu rahuldab ära kohaliku turismi ja teed ei ekspordita.

Meie kasutasime igat võimalust juua kohalikku teed kohaliku aquardente kõrvale ja õppisime selgeks isegi mingid teesortide nimed nagu  Orange Pekoe ja Broken Leaf või Oolong. Ja rohelistest teedest  Encosta de Bruma (seda vaatasin paki pealt, mis ma koju ostsin)

7. VEIN. Kuigi ka São Migueli saarel on viinamarjaistandused ja tehakse veini, siis veini mida saab võrrelda isegi Douro oru püssidega, valmistatakse Pico saarel.