Turist- mine koju!

Viimasel ajal satun üha kurjemate uudiste peale kuidas paljud piirkonnad Lõuna-Euroopas(kuid mitte ainult) on massiturismist tüdinenud. Eks põhjus ole odavad reisipaketid ning ebastabiilne olukord maailmas, mis paljud endised Egipuse, Tuneesia ja ka Türgi randade massituristid on ümber suunanud Hispaania või Prantsusmaa randadesse.

massturism

Barcelonas, Veneetsias, Firenzes, aga ka Baskimaal pole haruldane näha grafitit kuskil seinal, sõnumiga “Tourist – go home! ” või  “You are not welcome!”  Äärmuslikumad näited on Veneetsia ja Barcelona, mis on ka Eesti ajakirjanduses läbi lipsanud ja kus kohalikud on juba tänavale tulnud massiturismivastaste plakatitega ja nõuavad kohe võimude sekkumist.

Kuid rahulolematuse näiteid on teisigi-näiteks Liguuria rannikul asuv Cinque Terre, mis koosneb rannikuäärsest viiest maalilisest pisilinnast, millest aastal 2015 “jalutas läbi “2,5 miljonit turisti. Teerajad, mille kohalikud aastasadu kaldal kasvavate viinamarjade juurde teed on rajanud, on muutunud turistide jalutusradadeks. Isegi madalhooajal toob rong iga poole tunni tagant pisilinna Manarolasse turistide horde, neile lisanduvad kümned meretsi saabuvad paadid turistidega. 250 elanikuga linn Manarola peab sõna otses mõttes “välja kannatama” 1000-2000 turisti päevas. Kokku viie küla peale on umbes 4000 elanikku ja selle arvu juures pakutakse 3200 voodikohta turistidele. Massiturism  ehk kõiksugused kruiisid ja grupireisijad  nullivad ära kohalike püüdluse pakkuda nn. jätkusuutliku turismi- klientidele, kes saabuvad eraviisiliselt, kasutavad kohapeal liikumiseks näiteks jalgratast, soovivad süüa kohalikku toitu jne.

5terre

Alfamas, Lissaboni vanimas kvartalis, toimub massiline kohalike väljakolimine. Välismaisel kapitalil põhinevad kinnisvara arendusbürood pidavat käima iga päev ukselt uksele ja uurivad kas need, kes seal veel elavad, sooviks oma korterit müüa. Lissaboni majutusasutused majutusid möödunud aastal 3,6 miljonit turisti. Turism tõi sisse pea 43 miljonit eurot, kuid kurvaks tõsiasjaks on osutunud, et Lissaboni vanim piirkond jookseb kohalikest inimesteks tühjals. Piirkonnas ei pidanud olema enam ühtegi kohalikule vastuvõetava hinnaga toidupoodi või söögikohta. Pole kuskil rahulikku tänavakohvikut, kus antaks sulle 5 minutit võimalust nautida ilma et mingi turistide grupp sust mööda ei kõnni.

alfama111

See on just see koht, kus manageerimata ja korraldamata turism kasu asemel pöördumatut kahju tekitab. Loomulikult on turismist tulev raha kohalikku elu turgutav, kuid vaadakem asja sellest küljest, et miks turistidele Alfamas meeldis? Vanad majad, kitsad tänavad, memmed istusid maja ees taburetil  ja puhastasid ube, köögiaknast paiskus tänavatele kohaliku toidu piripiriseid aroome, vanemad mehed istusid kohalikus  Cafe Central tüüpi kohvikus ja mängisid kaarte. Kuskilt kostis fado muusikat. See oli Alfama aura, mille andis tervik- arhitektuur koos kohalike elanikega. Paari aastaga on see atmosfäär drastiliselt muutunud. Baarides istuvad vaid turistid ja tänavale avanevatest pisikeste majade ustest näeb harva väljumas vanamemme oa- või küüslaugukorviga, mida otse tänaval istudes puhastama hakatakse. Pigem väljuvad sealt tervislikku ja trendikat toitu otsivad turistid  heal juhul või rämpstoitu otsivad turistid ning veelgi halvemal juhul purjus ja räuskvad turistid, kes arvavad, et nende inimõigus puhkuse ajal on rihm lõdvaks lasta ja käituda nagu viimane kaabakas.

Näiteks paar ariklit Horvaatia kohta:

2016. aasta oli Dubrovniku jaoks rekordiliselt arvukas. Linna külastas rohkem kui miljon turisti, mis oli 12 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Horvaatiasse on turistide juurdevool üldiselt suurenenud alates 2011. aastast ehk pärast seda, kui seal filmiti kuulsat telesarja «Troonide mäng». Lisaks on suurenenud riiki külastatavate kruiisilaevade arv ja ühtlasi on turistid, kes varem käisid Türgis, valinud uueks sihtkohaks Horvaatia.

UNESCO soovitusel ei tohiks Dubrovniku vanalinnas korraga viibida üle 8000 inimese. Selle piirarvu ületamine võib muutuda linnale ja selle säilimisele ohtlikuks.

Dubrovniku linnapea Andro Vlahušici sõnul on plaanis suunata suurem rahvamass linna kaitsmise eesmärgil ajutiselt mujale. «Unustage massid, austage reegleid ja informatsiooni,» lisas ta.

Seniks kuni linnamüüride vahel on vähem kui 6000 turisti, võivad külastajad vabalt edasi-tagasi liikuda. Kui aga see arv ületatakse, võetakse kasutusele meetmed, millega aeglustada rahva juurdevoolu. Kui külastajate arv ulatub juba 8000-ni, siis uusi soovijaid linna enam ei lasta.
Horvaatias Hvari saarel asuv Hvari linn on viimastel aastatel muutunud Euroopa üheks glamuursemaks pidutsemispaigaks, ent turistidega kaasneb hulgaliselt probleeme. Seepärast kehtestas linnavalitsus korrarikkujatele väga krõbedad trahvid.

Hvari linnapea Rikardo Novaki sõnul on noored turistid linna oodatud, kuid nad peavad õppima, kuidas käituda. “Linnas oksendatakse, urineeritakse igal tänavanurgal, jalutatakse ilma T-särkideta, roomatakse “mälukas” ringi,” selgitas ta. Juunikuus linnapeaks saanud Novak lubas probleemiga tegeleda ja nüüd teebki seda, püüdes turistide käitumist muuta ning linna reputatsiooni taastada.

Korsika saar, millele õigusega antud ka teine nimi Ile de Beauté – ilu saar, maadleb turistidega kaasneva nuhtluse, prügiga. Saarel elab püsivalt 300tuhat inimest ja suvel kasvab mõne nädalaga rahvaarv kuni 3 miljoni inimeseni. Enamik saabub suurte laevadega. Megaekspressid toovad sadamatesse korraga oma 10tuhat inimest. Selline mass tekitab endaga meeletult kasvavaid jäätmeid, mille haldamisega ei saa saar hakkama ja olukord on ilust väga kaugel.

korsikatur

Prügiga maadleb ka Nepal. Lukla lennujaam, mida peetakse maailma üheks ohtlikuimaks, võtab kõrghooajal vastu 79 lendu päevas. Saabuvad kodanikud, kes tahavad Mont Everesti vaadata, kuid mitte sugugi kõik ei ole loodussõbralikud ja kohalike traditsioone austavad.  17 tonni jäätmeid ja väljaheiteid jäätakse igal aastal Everesti maha, mida kohalikud elanikud, väike etniline rühm, kes kõrgmäestikus Himaalajas elab, oma seljas mäest alla kandma peavad. Kohalike põhitegevuseks on viimaste aastatega kujunenudki turistide asjade seljas tassimine, tugevamad mehed veavad seljas ära kuni 160 kilo ja sellise tööga teenivad nad  umbes 40 eurot kuus.

himaalaja

Briti ja Saksa suured turismifirmad toodavad massiturismi Mallorca saarele, mis sel aastal arvab et jõuab 10 miljoni turisti vastuvõtmiseni. Saare elanikud on kaugel rahulolust ja saare pealinnas  Palmas võib musta meeleolu näha grafititel, mis teatavad “Tourism kills the city”. “Tourists, you are terrorists.”

Näidete toomist võiks jätkata. Minu isiklik arvamus on juba ammu, et massiturismile tuleb pidurit tõmmata. On meil ju Tallinna näitelgi aimu kui vähe kruiisiturist tegelikult kohalikku majandust elavdab ja kui palju prügi ja ebamugavust ta toodab.

Ka Aveiros hakkavad kohalikud vanalinnas kannatust kaotama. Aveiro on kanalite linn ja kanalid tähendavad ka sildu ning enne sildu on ülekäigurajad jalakäijatele. Vahel on tõesti nii, et turistide grupid muudkui tulevad ja tulevad ja tulevad ning autoliiklus seiskub, ummikud ulatuvad kilomeetritesse. Ma ise augustikuus väldin nii Aveirot kui Costa Novat ja tänan õnne, et maja sai Ilhavosse hangitud. Käin Grutas söömas ja õhtul eelistan kas kodus, oma külas või kõrvalkülas Gafanhas einestada. Kuigi tublimad turistid on siinsedki kohad avastanud. Samas ega turist või turism pole halb- mõõdukas koguses turiste on ju tore ja kohaliku elule vaid hoogu andev.

Mõtlemapanev teema!

Pildid on laenatud selle artikli juurest

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s