Mind paneb alati imestama portugaalaste magusalembus. Moetuuled tervislike hommikusöökidega puhuvad siin nõrgalt. Aveiros näiteks tean vaid ühte kohvikut kus pakutakse moekaid smuutisid ning on mingi märge gluteenivaba hommikusöögi kohta ja seal nagu arvata võib, kohtab peamiselt välismaalasi. Kohalikud, ka noored, suudavad manustada uskumatuid koguseid magusaid kooke ja saiu.

Pea kõik küpsetised sisaldavad munakollaseid ja selle taga on pikk ajalugu ja traditsioon. Nimelt tuleb see munakollaste ärakasutamine veinivalmistamisest kus munavalgeid kasutati veini filtreerimiseks ja järelejäänud munakollastest nunnad leiutasid üha uusi retsepte.

Mis see pasteis de nata, Portugali signatuurkook,  muu on kui rohkete munakollastega keedukreem siiruviirupõhjalises lehttaignakorvikeses. Aveiro kandist tulevad koogikesed ovos moles- tünnis munad, on kõige tavalisem paks kogelmogel.

Mis mind aga tõsiselt häirib on see, et isegi liha või singipiruka tegemiseks kasutatakse magusat tainast ja seetõttu mina ei suuda nende küpsetisi fännata. Uwe sõi täna oma singipiruka ära ja ütles, et harjumatu on, aga paha just pole..kuid sakslased on ka suured saia- pirukasõbrad, nii et arusaadav😀

Mulle meeldib väga hommikune sagin kohvikutes. Eriti nädalavahetusel on rahvast palju, räägitakse üle laudade üksteisega, loetakse ajalehest lõike ette üle saali ja kirutakse üheskoos valitsust. Ma ei kujuta seda Tallinna tingimustes ette, kas mulle seal meeldiks selline lärm hommikul, pigem ei. Lõunamaal on see aga nii loomulik, et kui üks hommik oleks Ria Pão kohvipoes vaikne, siis kahtlustaksin, et mingi suur õnnetus on juhtunud.