Minul assotseerub Saint-Emilion Cheval Blanc’iga.  Chateau Cheval Blanc 1961 on see trofeevein, mida filmis Sideways peategelane Miles hoidis eriliseks elusündmuseks ja mille ta filmi lõpus plattopsis kuskil bensiinijaama sööklas “konsumeeris”.

Bordeaux, kuid eriti  Saint-Emilioni veiniklassifikatsioonid on omajagu keerulised- ei ole lihtsalt Gand Cru või Premier Cru nagu Burgundia veinide puhul. Näiteks juba nimetatud Chateau Cheval Blanc on 2012 aastal kehtima hakanud uute Saint-Emilioni piirkonna klassifikatsioonireeglite järgi  Premier Grand Cru Classe A.  Samasse klassi kuulub veel Chateau Angelus, Chateau Pavie ja Chateau Ausone.  Premier Grand Cru Classe B klubise kuulub juba rohkem mängijaid ja neile järgnevad Grand Cru classé veinid. Tabel siin.

Kuid  kuulsad veinikeldrid pole ainus põhjus, miks tasuks ette võtta Saint-Emilioni külastus. Keskaegne linn  ise on samuti vaatamisväärsus, kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linnas on palju uhkeid (ja kalleid) hotelle, hullutava veinivalikuga suurepäraseid restorane (1 kahetärni ja 3 ühetärni restorani, lisaks 2 Bib Gourmandi ja 6 Michelini soovitusega restorani), veinikeldreid vist ei peakski eraldi mainima, see ju loogiline- tegemist veinikülaga. Kurb tõsiasi on see,  et  ülemise otsa veinid maksavad oioioi kui palju, kuid pole vaja heita meelt.  Ka Grand Cru Classé veinid on väga nauditavad ning nende nautimiseks ei ole vaja pangast laenu võtta 🙂 Küll aga tasub osta veini keldrisse seisma. Kui näiteks 2013 aasta Cheval Blanc’ i pudeli saab kätte 500 euroga, siis 2005 aasta eest(mis oli ka eriti hea aasta) tuleb välja käia juba 1500 euro kanti. Meie tegime ka oma Portugali veinikeldrisse ostu- kasti Cheval Blanci veinimaja teist veini, mis on poole odavam maja esiveinist Cheateau Cheval Blancist ning samuti seistes kogub hinda.

Minu arvates on väga sümpaatne veinilinn kus alati on rahvast, juuni alguses pole turiste liiga palju- väga hea aeg reisimiseks.

Hotelli soovitus: Au Logis des Remparts- täiesti kesklinnas, sisehoovis kaunis aed ja bassein. Hommikusöök oliivipuude all. Restoranidest valisime meie välja Le Tertre, mis mulle väga meeldis. Meie veinikaupmees soovitas aga kui järgmine kord tuleme 1 tärni restot Logis de la Cadene, mis pidi meie valitud restost odavam olema ja kõigi kohalike suur lemmik.