Üldsusele on rohkem tuntud kaubamärk Dijoni sinep ehk “Moutarde de Dijon”-kaubamärk on kuulus, kuid vastupidiselt arvamusele, et see on geograafiliselt kaitstud apellatsioon, siis nii see ei ole. IGP märki kannab hoopis ” Moutarde de Bourgogne” ehk Burgundia sinep. Ning sellega on sedasi, et sinep märgiga “Burgundia sinep” saab olla toodetud vaid Burgundia aladel, sealhulgas ka Dijoni linnas, kuid nimega “Dijoni sinep” toote kohta ei saa väita, et see ilmtingimata on valmistatud Dijonis või üldse Prantsusmaal. Tänasel päeval Dijoni linnas on enamus sinepivabrikuid suletud.
Sinepi valmistamise ajalugu Burgundias viib keskaega, kui hakati neil aladel kasvatama sinepitaimi ja pea igas majapidamises oli käsikivi sinepiseemnete uhmerdamiseks. Tööstusrevolutsiooni saabumisega, hakati ehitatima juba sinepiveskid, kus seemneid jahvatasid masinad ning Burgundiasse tekkisid sinepitootmise vabrikud- moutarderie’d. 〈mutarderii〉
Sinepitaimed viinamarjapõldudel.
Sinepitaimede kasvatamine kestis Burgundias kuni Teise Maailmasõjani. Sinepitaimed armastavad kaaliumirikkaid muldasid ja sinepipõlde rajati metsa raiesmikele ja vanadele söekaevandusaladele ning väetati söe- ja puutuhaga. Kuid tööstused ja tehased hakkasid puu- ja söekütet üha vähem kasutama ja nii viidi esialgu sinepitootmine üle teistesse naabruses asuvatesse rajoonidesse, kus tootmine odavam oli kuni lõpuks kolis sinepikasvatus täiesti üle Kanadasse ja USAsse.
Kuid kogu selle “käest ära antud” tööstusharus on üks ere päikesekiir, Fallot Moutarderie, asutatud 1840, viimane pikkade traditsioonidega perekonnaäri Burgunias, mis kuulub asutaja järeltulijatele.
Aastal 1994 saab vabriku etteotsa Marc Désarménien, asutaja Edmound Fallot’ lapselaps, kes asub taastama käestlastud traditsioone piirkonnas. Koos paari sinepimajaga asutatakse Burgundia Sinepi Liit, mille eesmärgiks üldisemalt arendada agro-majanduslikku struktuuri ja muidugi taastada sinepikasvatus Burgundia aladel – et märk” Burgundia sinep” oleks kvaliteedimärk mitte ainult Prantsusmaa turgudel, vaid ka eksportturgudel.
Tegevust on saatnud edu, aastal 2008 kinnitati Burgundia sinep päritolu kaitse apellatsiooni märgiga ja aastast 201o kannab Fallot sinepimaja “Moutarde de Bourgogne” seda IGP märki.
Fallot valmistab ka Dijoni sinepit ning paljusid maitsestatud sinepeid, nende toodete juures Burgundias kasvatatud toorainet ja IGP märki kasutada ei saa.
Fallot sinep on iga peenema delipoe kaup ja tärnitud kokkade valik. Fallot Sinepimaja toodab sinepit ikka vanade oskusteste ja retseptide järgi, mis on antud edasi põlvkonniti. Samas otsitakse ja arendatakse ka uusi maitseid nin aastal 2012 alustati tootesarjaga kust Enjoy Fallot ja kus toodetetakse erinevate vürtside ja ürtidega maitsestatud sinepeid.
Beaune’i linna sõidetakse tavaliselt tutvuma sealsete uhkete veinidega, kuid mina soovitan kindlasti võtta päevakorda Fallot Moutarderie külastamine.
Fallot sinepimaja aadress: 31 rue du Faubourg, Beaune. Muueumi ehk siis vanaaegse sinepiveski külastus maksab 10 euri. Koduleht siin
Mis vahe on Põltsamaa sinepil ja Burgundia sinepil?
Burgundia sinep toodetakse algusest lõpuni ehk alustatakse sinepiseemnete pesemisest, leotamisest, jahvatamisest, sõelumisest, et üldse saada pulber ja seejärel algab sinepi tootmine. Hea sinep alus on kvaliteetne sinepipulber.
Põltsamaa Felix, kaldun arvama, ostab sisse sinepipulbri, mitte seemneid, et ise pulbrit valmistada.
Burgundia klassikaline sinep koosneb peale sinepipulbri veel kolmest koostiosast: vesi, sool ja veiniäädikas. Kui nimetuses on a la ancienne ehk vanaaegne sinep, on lisatud ka sinepiseemned.
Põltsamaa sinepi koostisosad: joogivesi, sinepipulber, suhkur, rapsiõli, sool, happesuse regulaator (äädikhape), säilitusaine (kaaliumsorbaat ).
Eestlased eelistavad kanget sinepit ja Dijoni sinep jääb ka sinna kangete kilda, kuid paljud eestlased nimetavad Dijoni sinepit hapuks. Jah, õigus- sinepile ei lisata suhkurut!
Prantslastel on sinepikasutus palju laiem kui eestlastel traditsiooniliselt. Sinep on üks komponent igapäevasel salatikastme või koduse majoneesi valmistamisel ning kastmete maitsestaja. Kuna eestlaste toidulaud on viimastel aastatel ka hiigelmuutuse teinud, siis tavaliselt iga perenaise kapis on purgike Dijoni sinepit salatikastme või majoneesi valmistamiseks. Teadlikumad valivad lihtsalt Dijoni sinepi asemel Bourgogne’i sinepi 🙂
Lihatüki peale määriseseks nagu eestlased, prantslased reeglina sinepit ei kasuta. Erandid on terriinid, mida serveeritakse kornišoonide ja sinepiga.
Minu lemmikud klassikalise sinepi kõrval on estragonisinep, millest ma teen majoneesisarnast kastet sparglite kõrvale. Ja meeldib väga Fallot’ mustsõstra sinep, mis sobib hästi lihakastmete maitsestamiseks.