2016 ei olnud väga tore aasta ei maailmas ega  isiklikus pisikeses maailmas. Lahkus siinsest ilmast mitu head tuttavat, rääkimata sellest milline staaride rood taevaväravate taga ootel on…

Ja muidugi jääb 2016 tähistama ka Tigu kui restorani tegevuse lõppu.

Praegu käib meil Uwega nn. Portugali maja ostmise protsess, mis Eestis võiks olla lihtne tehing- üks müüb, teine ostab, lähme notari juurde ja vormistame ära. Paraku on juba ette näha üsna keerulist bürokraatlikku protsessi, mis sisaldab üsna mitut Portugali reisi enne kui notari juurde saab. Sest on vaja avada Portugali pangas arve ja seda ei saa teha samal hommikul kui notari juurde minek jne. jne. Miks on Portugali pangas vaja arvet maja ostuks, sellesse ma veel ei ole süvenenud. Rääkimata sellest, et saime maja ostu-müügi lepingu tutvumiseks kätte-loomulikult portugali keelse 🙂

Kuna ma olen nüüd kodune mingi aeg ja enamus inimeste suur mure on, et millega ma nüüd siis tegelen ja millega aega veedan, siis vastan- hakkan siia blogisse Prantsuse kokaraamatut kirjutama. Regioonide kaupa, kirjeldades veidi selle regiooni apellatsiooni tooteid ja retseptide ajalugu ja regioone, mida rohkem tunnen, sinna panen ka restorani ja hotelli soovituse juurde. Materjali on riiulitel tonnide viisi,  on aeg kasvõi enda jaoks konspekt teha. Need pole retseptid igapäevaseks kasutamiseks, pigem on see kultuuriajalugu ja annab arusaamise kuidas ja miks mingi regiooni spetsialiteet tekkis.

Soovin kõigile meeleolukat vana-aasta lõppu ja unistuste täitumist ning inspiratsiooni ja rõõmu oma kallitele kokates ! Et kulp ikka käes püsiks ja väike peterselli leht juukseid ehiks 🙂 Õiged naised ei kasuta retsepti, vaid nende nina ütleb neile kuidas kokata nagu alloleval karikatuuril näha võib!