Novembri hommikutel laskub Piemonte mägedest alla tihe udu, mis on tõeline stress autojuhile. Kõik reisijuhid hoiatavad- kui kohalikke teid ei tunne, ärgu võetagu ette öiseid ja varahommikuseid autosõite.(sic! ka meie lähme autoga Piemontet avastama)
Kuid seesama udu on ülioluline, miks hilissügisel kogu maailma gurmaanid Piemontesse kohale sõidavad. Nimelt on jahedus ja niiskus üks tingimusi, mis paneb trühvlid vohama.
Põhihooaeg Piemonte trühvlil ongi oktoobrist novembri lõpuni ning sel ajal toimub Alba vanalinnas “fiera del tartufo”. Suured pidustused, mille raames toimub hulk turistidele suunatud meelelahutusi, millest nii mõnigi on ütleks nii, et maitse asi- eeslite võidujooks ja kummalised folkloori üritused ning väga reklaamihõngulised “tilulilu”atraktsioonid. Ning muidugi meeletus koguses turiste Šveitsist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt…
Et avastada autentset Piemontet, peaks trühvlihooajal tegelikult Albast kauge kaarega eemale hoidma- see säästaks rahakotti ja külastada tuleks sel ajal hoopis väikeseid linnu paarkümmend kilomeetrit eemal. Kui Albas maksab portsjon “taijarin con tartufo’t”, mis tähendab peeneid nuudleid valge trühvliga 45 eurot ports, siis Astis ja Cuneos võib saada 45 euro eest 3 käigulise trühvlimenüü ja lisaks mitu klaasi kohalikku veini.
Seda juttu lugesin ma kõik enne homset väljasõitu Piemontesse ühest Šveitsi päevalehest. Lisaks häid nõuandeid, et trühvlilaadalt ei tasu trühvleid osta, sest seal müüvad neid diilerid, trühvleid hoitakse külmvitriinis ja klient ei tunne trühvli õiget lõhna kui trühvel külm on.
Meil on selles mõttes hästi läinud, et kui ma hakkasin meile kuu aega tagasi umbes hotelli otsima Albas, siis olid juba kõik hotellid “fully booked” . Sama asi juhtus restoranidega- tahtsime kindlasti külastada Albas asuvat 3 tärni restorani Piazza Duomo‘t- sinna on üksikuid kohti alles detsembriks. 1 tärni restod, mida ka seal kandis on arvukalt on kõik välja müüdud kuni .novembrini. Sel aastal nimelt on 1.november teisipäeval ja kõikidel kõrvalasuvatel maadel ja ka Itaalias endas on riigipüha. Kuna vaba päev langeb teisipäevale, siis tehakse nn. silda ja vaba päev on ka esmaspäev ja inimestel on 4 vaba päeva.
Hotell õnnestuski saada Albast piisavalt eemal, samuti söögikohtad on kaugel…
Kuigi ma sõidan Piemontesse, et saada kogemust kuidas trühvleid serveerida ja et osta neid kaasa Tigu 2-l novembril toimuvale õhtusöögile, ei ole ma ikkagi huvitatud petta saamisest 🙂 Kõik, kellel on kogemusi, on teretulnud kommentaarides neid jagama.
Õhtusöök on välja müüdud, kuid kindlasti jagan pärast reisi kogemusi, kuidas ja kust trühvleid osta. Kuna trühvli gramm maksab olenevalt aastast 4-15 eurot, siis on kindlasti väike eeltöö ja soovitused kõigile kasuks.
Foto ajalehest Tages Woche
Kas kõik need inimesel, kes sellisele kallile ôhtusöögile saavad minna, ikka teavad kuidas enamus Eesti inimesi ennast vaevu ära elatab? Ei ole kade, kuid minu arvates tuleks rohkem tegelda heategevusega kui dekatentsiga. Jumal olgu Teile armuline!
Mare..kas Araabia šeik, kes lennutab oma sportauto oma eralennukiga Inglismaale hooldusesse, ikka teab, kuidas inimesed Eestis elavad? Elud on erinevad, võimalused on erinevad. Ei maksa seda ette heita ja välja lugeda niivõrd praalimist kuivõrd võimalust tutvuda erinevate elulaadide viljelemisega. Olgu see siis kasvõi kirjalikult, aga huvitav on ju ikka. Ei?
Jah.
Minul on kurb selliseid etteheiteid lugeda, sest nad tulevad valele aadressile. Valitsus on Eestis see, kes peab elu riigis korraldama nii, et ei oleks puudust kannatavaid inimesi, mitte ei peaks vaesust lahendama eraisikute annetustega. Mina olen ka lihtne tööinimene selles mõttes, et kuigi olen restoranis omanik/osanik, teen ma seal hommikust õhtuni tööd ja pole rikkaks saanud. See aga ei tee mind kibestunuks. Muidugi on mul kurb, et paljud Eesti inimesed ei saa endaga hakkama. Lugesin täna ka väga kurba artiklit kuidas Prantsuse põllumehed ei saa hakkama ja nende hulgas on enesetappuda arv väga kõrge. Ma tunnen kaasa Süüria lastele ja Aafrika nälgivatele lastele. Kuid ma olen kõigest restoranipidaja- minu kohus on ennast ära elatada ja oma erialal areneda ja selles hea olla.
Ei saa välistada võimalust, et see polnud tõsine kommentaar, vaid keegi viskas nalja 🙂