Jälle üks tore linn Castilla y Leon’is. Palveränduritele on linn tuntud, sest siin on sündinud ja pühaks saanud selline  naisterahvas nagu Püha Teresa. Kuna pühakute elulugudega on mul kehvasti- kuskil ajusopis on meeles keegi Siena Katariina, kes nägemusi nägi ja “Viimsest Reliikviast” on tuttav Püha Brigitta nimi, aga edasi on tühi maa. Seega kiikasin  Katoliku Kiriku kodulehele, et millest vaevatud siis see vaene Teresa nimeline naine oli, et pühaks sai. Kirjutatakse nõnda:

500 aastat tagasi, 15. oktoobril, sündis üks suurimaid roomakatoliku kiriku pühakuid – püha Teresa Avilast. Püha Teresa (1515-1582) oli juba lapsena väga usklik.  Üks kuulsamaid Hispaania müstikuid ja kloostrireformijaid sündis Avilas, Madridist loode pool, ja suri Alba de Tormeses (ühes Salamanca provinsis). Teresa kasvas üles vägagi askeetlike eluviisidega. Kangelaslikest pühakutest ja märtritest rääkis talle juba varases nooruses ta isa. Teda väga võlusid pühakute elulood. 20 aastaselt astus ta karmeliitide nunnakloostrisse, kus hakkas viljelema rohket palvetamist.

Lisaks ta arvas, et kloostrikord oli liiga leebe, ja rajas reformitud paljas-jalgsete karmeliitide haru, mille liikmed elasid täielikus vaesuses, kandsid lihtsaid rõivaid ja sõid väga lihtsat toitu. See rangus aga oli mõistlikult tasakaalustatud, sest nagu Teresa ise kord ütles: “On aeg pidusöögiks ja on aeg patukahetsuseks.” Püha Teresa Avilast on olnud paljude hilisemate pühakute eeskujuks, Lisieux püha Teresale ja Püha Risti Teresale (Edith Steinile). Tema rohked kirjutised on inspireerinud mitmeid katoliiklike kirjanike ja filosoofe.

Igatahes on selle ülimalt püha naisterahva säilmed Avilas Convento de Santa Teresa’s ja külastada saab ka Monasterio de la Encarnacio’d, kus Püha Teresa elas.

Linn ise on muidugi vaatamisväärsus. Kogu vanalinn on UNESCO kaitse all- säilinud on linnamüür, mitu ajaloolist katedraali ja romaani kirikut. Kogu vanalinnas on autente keskaegne atmosfäär. Vaatamist on!

Hotellisoovitus- Palacio de los Velada. See 16 sajandist pärit palee, muljetavaldava siseõuega, hästi sisustatud tubadega. Asub katedraaliga ühel platsil ja Püha Teresa kloostrini on pisike jalutuskäik nii meetrit 500. Kogu selle ajaloolise luksuse eest tuli välja käia 60 eurot öö. Lisatasu eest oli auto parkimine- 10 eurot ööpäev.

Hotelli patio:

Restorani soovitus: Las Cancelas. Samuti ajalooline hoone, kus restoran asub sisehoovis e patios. 

Selle kandi spetsialiteediks on Chuletón de Ávila-Avileña-Negra ibérica tõugu veise steigid. “Kohutavalt ” suured ja maitsvad. Pildil see kuulus veis.

Ma arvan, et Avilas on see üks parimaid restorane, kuigi teenindus oli nii ja naa.Vaevalt jõudsid oma eelroa supi ära süüa, kui juba virutati lihatükk ette ja liha tundus olema juba pisut jahe 😦  Inglise keelt isegi kelner oskas- seal kandis suur ime!

Veinikaart on muljetavaldav ja hinnad soodsad.