Viimastel päevadel on tööd väheks jäänud, turismi hooaeg on praktiliselt läbi ja  vabast ajast annab märku kasvõi see, et ma olen vaikselt jälle blogima hakanud.

Lisaks olen ma viimasel ajal hakanud  jälgima ühe “kurikuulsa” perekonna blogi, kes küll põhiliselt kirjutavad banaalsusi ning armastavad ka aegajalt omamata teadmisi ja sügavamat huvi kulinaaria vastu, teha mingeid toiduteemalisi avaldusi.

Viimati siis tuldi lagedale sellega, et vaene inimene ei saagi tervislikult süüa või dieeti pidada. Neil nimelt siis olukord selline, et elavad lastetoetusest ja töötu abirahast. Miks nad sellises olukorras on,  seda ei hakka ma siin lahkama, kõik võivad ise Inno ja Irja blogi lugeda. Kuid antud väide on nii jõetuks  tegevalt jabur,  et sellise jama peale tahaks kohe toolilt maha libiseda.

Sellist halisemist olen ma paraku palju kuulnud, et ei saa tervislikult toituda, sest raha pole.

Enamus tänapäeva trendikas toit  pärineb just nimelt talupoja köögist. Lisaks on ju uuritud juba aastakümneid pikaealiste menüüd ja pika eluea saladusi, et mida need inimesed siis söövad. Sardiinia  kuulsa pikaealiste küla 100 -aastaste toidusedel on olnud ikka väga tagasihoidlik- talvel oad, juust, leib ja puane vein põhiliselt. Suvel lisanduvad värsked köögiviljad.  Liha vaid pidupäevadel. Mägede elanikel polnud menüüs  ei kala ega mereande ega meretaguseid delikatesse.

Tänapäeva marketing ja loba, et peab hirmus mitmekülgselt sööma ja ikka kalu ja värskeid puuvilju jne. on eksitav.. Sööma peab vastavalt aastaaegadele ja talvel ei ole tomatid, kurgid, viinamarjad, maasikad jne. sugugi tervislikud. (Talvel on sidrunid, mandariinid ja apelsinid, kuivatatud puuviljad, pähklid)

Et süüa maitsvalt ja tervislikult, ei pea olema rikas, vaid peab oskama süüa teha. Maal elav inimene võiks mingeid asju oma peenral kasvatada ja linnainimene saab ürdid toidu maitsestamiseks kasvatada ka aknalaual. Metsas saab käia marjul- seenel, korjata ravimtaimi ja ürte.

Süvenegem korraks Itaalia või Portugali köögi sisusse- kohalik, lihtne, odav toit, mida maitsestatakse ürtidega  ja hea oliiviõliga ning keetmisel-hautamisel kasutatakse veini.

Maitsev, tervislik toit ei pea sisaldama homaare, kammkarpe, foie gras’d, merikeele fileed, kaaviari või tuvi maksa.  Toidu sisse ei pea käima moringapuu lehed ja safrani ribad.

Toskaana või siis Alentejo köögis osatakse isegi vana kuivanud leiba uuesti kasutada seda leotades, lisades ürte ja oliiviõli…

Vaene inimene, kes elab toetustest ja töötu abirahadest nagu antud skandaalne perekond momendil on sunnitud elama, peab lihtsalt korraga ära ostma peaaegu terve kuu toiduvarud – kartulid, oad, oliiviõli jne…ja oma toidukordi planeerima nii nagu vanasti taluperedes planeeriti. Muidugi on raske, aga väide, et vaene saab süüa ainult makarone, tangaineid ning leiba-saia, on siiski pigem abitus ja olukorrale allaandmine.

Praegu on konkreetselt see aeg aastast mil saab kõige mitmekülgsemalt ja tervislikumalt süüa. Lisaks pakub mets sel aastal heldelt seeni ja marju. Suure pannitäie jagu kuuseriisakakastme seened korjasin eile kokku praktiliselt 20 minutiga. Ülejäänud aja lihtsalt pildistasin metsas seeni ja marju 🙂  Saartel on õunauputus, eile Kuresaares jalutades, panin tähele, et aiapidajad olid tõstmud korvid õuntega tänavale, et möödujad saaksid neid tasuta võtta.

Päris kurb on vaadata blogis pilte, millelt näha, et vähene raha mis on, kulutatakse lastele saiakeste ostmisele.

Praeguse aja söök on sauteeritud porgandid ja suvikõrvits pisikese tšilli, küüslaugu ja tomatiga või küüslauguvõis hautatud aedoad, samuti kergelt röstitud peedid ja pannil praetud punase kapsa ribad, millele lisada veidi õunaäädikat või sidrunit- kõik on odav, aga väga tervislik ja maitsev. Õunakooki võiks lastele küpsetada, aga mitte osta mingeid pirukaid kui raha niigi vähe.

Kui veel metsast puravikke korjata ja kuivatada, siis saab talvel kasvõi praekartuli peale puraviku ribasid või pulbrit lisades, suurepärase pidusöögi.

Internet on täis toiduretsepte ja õpetusi. Aastal 2016 kui keegi väidab, et ta ei oska süüa teha, on see ikkagi täielik huvi puudus ja õpitud abitus.

Ma olen mõelnud selle üle, et kui peaks toetustest elama, kas ma siis sööks halvemini? Ma arvan, et ei- ma sööks palju tervislikumalt ja paremini, sest kindlasti ei kulutaks ma siis raha jama ostmisele.  Käiks seenel-marjul, konserveeriks, kuivataks, soolaks. Igatahes ei haliseks internetis, et riik on paha ja ei hooli.