Eile saabus kurb uudis, et meie hulgast on lahkunud Jean Pierre Coffe- suur hing, kes elu viimastel aastal pühendus kirjutamisele ja oli tuntud  eelkõige kui tulihingeline rämpstoidu vastu võitleja. Olnud näitleja, kokk, restoranipidaja, raadiosaadete juht, TV saadete juht, toidukriitik ja kirjutanud sadu raamatuid.

Kuna tegemist ei ole staarkokaga, siis J.P. Coffe ei ole kindlasti väljaspool Prantsusmaad tuntud, kuid ma otsustasin ikkagi talle pühendada paar rida, sest olin tema talendi suur austaja.

J.P. Coffe oli ekstravagantne nii väljanägemiselt, käitumismaneerilt  kui ka kõnepruugilt- ta oli aus “lapsesuu”, rääkis alati otse ja keerutamata, mis asjadest arvas.

Sündis ta 1937 Lorraine’i regioonis, Lunévilles- see linn jääb minu elukohast nii 200 km kaugusele. Isa tapeti kohe sõja alguses ja ema kasvatas oma juuksuripalgaga poissi üksi. Poisi vanavanemad on need, kes tõid Jean Pierre’i just kokanduse ja aianduse juurde. Vanaema oli elukutseline kokk ja vanaisa oli nn.turuaednik.  Turuaednik on sedasorti aednik, kes kasvatab juurvilju ja aedvilju professionaalselt ehk müügiks turule ja restoranidele.

Kui poiss sai 13, kolis  pere Pariisi ja J.P. huvitus seal kohe teatrist ja läbis tol ajal väga hinnatud Simon’i draamakursuse.

Edasi ma detailidesse tema eluloos ei lasku- 3 tähtsamat asja tema kujunemiseks sai äramainitud- kokandus, aiandus ja teater.  Teatrikursused andsid esinemisoskuse  ja see oli  hilisem tee algul raadiosse ja hiljem televisiooni (80tel aastate)l, kus tal oli oma teleshow. Aastal 2012 lõpetas ta aktiivse teletegevuse, talle tuli kätesse tugev värin sisse ja seda ei olnud enam hea vaadata, kui ta midagi hakkida püüdis. Kuid  teda kutsuti ikkagi kui külalist tihti telesse ja mina nägin teda viimati veel paar kuud tagasi ühes pühapäeva päratslõuna koguperesaates rääkimas- ikka heast toidust, nautimisest, ilust meie ümber jne.

Esmakordselt  kohtusin ma (televiisori vahendusel muidugi) Jean Pierre’iga 2000-te aaste algul ja tema oli muide see, kes pani mind köögivilja- püreesuppe esialgu üldse proovima ja siis armastama neid. Tema enda aed oli minu arvates ideaalaed, mille ta rajas 1975 aastal  ja  arendas välja täiuseni.  Kui sulle näidatakse telesaadet (aastal 2001 umbes), kus minnakse kõigepealt aeda, valitakse köögiviljad ja siis tehakse veloute- muidugi tahad kohe proovida! Proovige meenutada millised olid meie Eesti  kokandussaated 2000 aastate algul ja siis saate aru, millest ma räägin

Eile pea kõik mu tuttavad prantslased FB-s ja ka Prantsuse ajalehed jagasid mingit videolõiku, mis neile meenus Jean Pierre’i esinemistest- need olid kõik väga erilised.   Minul endal on meeles paari aasta tagune telesaade, kus stuudiosse oli kutsutud Prantsuse telestaarid, kellel on Kreekas suvemaja ja nad pandi küpsetama Kreeka kuulsat pähklikooki. Jean Pierre pidi hindada nende saavutust. Ning üks külalistest, Stéphane Bern, kes teeb telesaateid monarhiast, lossidest, siniverelistest etc., ütles tainast sõtkudes, et tavaliselt ta teeb seda köögikombainis.  See mis hakkas toimuma Jean Pierre Coffe’ga, oli kirjeldamatu- ta poleks sellist labasust iial Stéphanilt oodanud.  Pähklikook oli ammu valmis, stuudios juba uued teemad ja uued külalised, aga Jean Pierre ei suutnud ikka veel kuuldust toibuda ja pomises omaette edasi.  Arvatavasti oli see muidugi teater- ta oli väga teatraalne inimene ja seetõttu armastatigi teda saadetesse kutsuda- ta täitis ekraani ära ja kunagi ei olnud igav.

Eraelust võiks tuua välja veel  tema suhted, et need  olid samuti kõike muud kui tavalised.. Jean Pierre Coffe oli 3 korda abielus naisterahvastega. Nendest 3 abielust sündis 2 last. Poeg suri kohe sündides ja tütar 35 aastaselt vähki.  Pärast traditsioonilisi abielusid, on ta” kokku elanud”  veel  2 mehega, kellest viimase kaaslasega ta soovis samuti abiellu astuda. Nii ta vähemalt deklareeris aastal 2013 ühes telesaates.

Kui tahta midagi ette heita tema tegemistele, siis  ehk seda, et ta lasi kasutada ennast kui reklaamnägu suurtel kaubandushiiglastel nagu Carrefour ja Leader Price, kust ta ise vaevalt, et iial sisseoste tegi. Eks money talks, aga sellest on muidugi kahju.

Igatahes olen mina kurb koos miljonite Prantsusmaa inimestega, sest olen tema saadetest saanud palju ideid nii kööki kui aeda. Tema kodulehelt saab muidugi retsepte ikka vaatamas käia, aga kokandus- ja meelelahutussaated on kindlasti nüüd palju igavamad.

Hea meel on, et aastal 2014 aastal sai Jean Pierre Coffe oma 37 aastase töö eest toidukirjanikuna Prantsuse riigi kõrgeima autasu- Auleegioni ordeni rüütlikraadi.