ÜRO 68-sPeaassamblee kuulutas 2016 aasta rahvusvaheliseks kaunviljade aastaks.

Ühinenud Rahvaste Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) on valitud läbi viima ja  hõlbustama seda aastat  koostöös valitsuste, asjaomaste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning teiste asjaomaste sidusrühmadega.
Kaunviljade aasta eesmärk on arendada laialdast arutelu ja koostööd riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, et tõsta teadlikust ja aru saada väljakutsetest, mis seisavad põllumeeste ees olgu nad siis suurpõllumehed või väiketalupidajad.

Kaunviljad on olnud inimese toidulaual sajandeid ja siiani on see suurele osale maailmast toit nr.1, kuid maailma tasandil ei ole kaunviljade toiteväärtus üldtunnustatud ja on sageli ka alahinnatud.

Vastavalt FAO raportile on kaunviljad, sealhulgas ka igasugu kuivatatud oad ja herned, mitte ainult odavad ja maitsvad, vaid ka kõrge toiteväärtusega valguallikas ning sisaldavad elutähtsaid mikrotoitaineid, mis on inimesele ülivajalikud. Eriti muidugi arengumaades-kaunviljadel nimelt on 2 korda kõrgem toiteväärtus kui nisul ja 3 korda kõrgem toiteväärtus kui riisil.

Kaunviljad on ka üks võimalus Arengumaade väiketalupidajatel välja tulla vaesusest, sest kaunviljade hind on 2-3 korda kõrgem teraviljade hinnast ja lisaks annab kaunviljade töötlemine täiendavaid majanduslikke võimalusi, eriti naistele.

Kaunviljad on osa võitlusest nälja ja alatoitumusega ning keskkonnaprobleemidega. Boonuseks -kaunviljadel on lämmastikku siduvaid omadusi, mis tõstavad mulla viljakust.

Kuigi kõik teaduslikud tõendused  kaunviljade kasulikusest on olemas,  on ikkagi arenenud riikides kaunviljade tarbimine väga  madal.  Aasta mõte ongi tõsta teadlikust- pannes lääne inimesed kaunvilju sööma, mis on neile kasulikud,  aitame me vaeseid arengumaid.

Kutsun üles blogijaid samuti tähelepanu pöörama sel aastal kaunviljadele ja jagame retsepte ning aiandusnõuandeid!