Rahvusvahelise kaunviljade aasta puhul jätkan teemat.

Milliseid kaunvilju valida? Ikka kohalikke, aga mitte hübriidseemneid.

Mina ostan oma seemned  weebipoest  Kokopelli – see on organistasioon, kes müüb heirloom seemneid kogu maailmast. Nende mõte on see, et inimesed, kes sealt seemneid ostavad, hakkaksid ise oma taimedelt seemneid võtma ja ülejääke edasi andma ja vahetama. Ma ei ole ise seemnete kogumiseni jõudnud, sest olen väga algaja aiapidaja alles. Herneste-ubadega  pole seemnekogumine muidugi mingi teema.

 Soovitan kõigil kasvatada heirloom taimi juba sellepärast, et need annavad vanematega “samasuguseid järglasi” ja kui õppida ära ise seemneid koguma, siis pole vaja igal aastal osta uusi hübriidseemnepakke. Huvitav leht on ka  Secret seed Cartel

Mõned soovitused, mida maha külvata:

1.Põlduba, kuna põldoad  on täisväärtuslik toiduaine, neis on proteiini (kuivaines 25–34%) rohkem kui lihas ja kalas. Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tõttu on soovitatud ube süüa mitme tervisehäda – spasmide, kõrge vererõhu, herpese, palavikuliste villide, suupõletike, isutuse ja Parkinsoni tõve korral. Oad soodustavad neerude, lümfi ja soolestiku tööd. 

Eestis tuntud sort “Jõgeva” . Ma ei kujuta ette, kas Hispaania fava (põlduba) Eestis kasvab,  aga ehk aias kuskil soojas nurgas ikka kasvab.  Kokopelli valikus on vana Hispaania sort D’Aquadulce, millel kenad pikad kaunad,  milles kuni 9 helerohelist uba.

2.Aeduba- Aedoad on rikkad valgu poolest (4-6%), oavalkude toiteväärtus on ligikaudu võrdne lihavalguga. Inimese seedekulgla omastab aedoavalke paremini kui näiteks kala- või lihavalke. Aedoavalk on lihavalgust väärtuslikum ning ubades on kuus korda rohkem valke kui piimas ja kolm korda rohkem kui nisuleivas.

Jõgeva Sordiaretusjaamas on väljaaretatud sort “Vaia“. Huvitavad vanad sordid Kokopellis on Montezuma Rouge– vana inkade sort Mehhikost, mis ei vaja viljakat mulda, suudab kasvada ka kiviklibu peal. vana sort Kreekast, oad on must-valged, meenutavad  yin-yang sümbolit.

3.Herned– Teadlaste sõnul peaks inimene sööma aastas keskmiselt 13 kg kaunviljatooteid, millest 3 kg peaks olema roheline hernes. Soovituste järgi tuleks herneid süüa 2 korda nädalas. Roheline hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi.
Vitamiinidest leidub rohelises keras C-vitamiini, karotiini ning B- ja G-rühma vitamiine.

Minu arvates ei ole kuskil maailmas nii häid magusaid  rohelisi herneid kui Eestis-ma ei ole oma emalt küsinud, mis sorti herneid tema kasvatab, aga need on tõeliselt mahlased ja magusad.  Ise ma olen kasvatanud Saksa sorte, mis on paraku olnud liialt jahused – sel aastal kavatsen katsetada kahte vana Prantsuse sorti  Douce Provence ja Pois Blonde de la Planèze.

4. Lupiinid ehk hundioad.  Söödavad lupiinid on teine sort kui meil aedades ja metsaveerus kasvavad lilled, mis on mürgised. Portugalis pakutakse õlle juurde sellist suupistet nagu tremoço – need ongi kollased lupiinid, väga maitsvad . 

Taim ise selline:

5. Läätsed, samuti hiigelterviskud- alandavad halba kolesterooli, vähendavad südamehaiguste riske, sest sisaldavad foolhapet ja magneesiumi, sisaldavad rohkelt kiudaineid, stabiliseerivad veresuhkru taset,  sisaldavad häid proteiine. Kõige suurem pluss aga on see, et läätsed täidavad suurepäraselt kõhtu, kuid on kalorivaesed ehk sobib suurepäraselt dieettoiduks. Tassitäis keedetud läätseid annab vaid  230 kalorit.

Ma ei tea, kas läätseid on mõtet oma aias kasvatada,  sest ta on üsna kapriisne taim, kes ei talu niiskust  ja seetõttu on risk suur,  et saak jääb kesiseks. Samas ma eelmisel aastal katsetasin kasvatada quinoad ja kasvas ilusasti. Mõte polnud  mingit suurt saaki kasvatada- mulle lihtsalt meeldivad sellised katsetused.

Läätsepõld Saksamaal:

6. Kikerherned- on kaunvili mille seemned on kõrge proteiini sisaldusega. See on üks vanimaid kaunvilja kultuure ja selle kohta on leitud jälgi umbes 7500 aastat tagasi Lähis-Idast.   Kikerhernes nagu enamus liblikõielisi  on dekoratiivne- mingit saaki ka meie kliimas pole mõtet loota.