Juba paar nädalat põen ma meeletut koduigatsust, olen surmani tüdinud hotellis elamisest, iga päev spaas käimisest jne ehk neist asjust siis, mis tavaliselt tuju tõstavad. Nüüd aga kui ma pakin kokku oma asju, et homme lahkuda, on kuidagi kurb. Isegi see CD, mis terrassil päevast päeva mängis ja kergelt hulluks ajama hakkas, kõlab täna kuidagi teisiti. Kogu restorani meeskond on olnud sõbralik ja toetav, suur aitäh neile. Lisaks tööle, leidsin ma Kuressaarest endale sõbrannad, kellega pärast tööpäeva klaasike veini juua ja elust ja inimestest rääkida. Ülle ja Õilme, pisar tuleb kohe silma, et te maha jääte, samas just teie pärast satun ma Kuressaarde edaspidi palju tihedamalt 🙂
Lõpetada oma hooaeg ühe lustaka Vähipeoga, oli lausa geniaalne mõte. Aitäh kõigile ja eriti neile, kes kohale riskisid tulla mandrilt, sest tõsi ta on- siit saarelt ei saa pühapäeviti ilma tundidepikkuse järjekorras seismiseta minema. Pidu oli meeleolukas ja kindlasti väärib järgmisel aastal kordamist.
Vähid saabusid eile hommikul sellises kastis 🙂
Kuigi vähid saabusid Iraanist, olid kõik pika teekonna kenasti üle elanud.
Osad vähid olid sinakat värvi
Vähid panime kohe hommikul keema
Lauad kaetud, ootamas külalisi
Pean avakõna, kus tutvustan veidi tavasid, kuidas akvaviiti juua ja Thor räägib, miks on Norra akvaviit maailma parim 🙂
Meelelahutajad olid ekstra-klass. Katrinile suur tänu, kes aitas sellised poisid leida 🙂
Pidu
Vähid ootavad serveerimist
Pidu
Õilme ja Ülle #bestfriends
peolised
Õhtust on saanud öö
See, et vähipildiga mütside asemel pidime kandma Maximast ostetud õhupallidega mütse, ei rikkunud pidu üldse ära. Peo teevad heaks inimesed ja veelkord aitäh kõigile.
Järgmise aastani!
Tigu Tegemised 