Kirjutasin hiljuti rapsiõlist ja  hakkasin üldse mõtisklema, et millal siginesid meie köökidesse kõiksugu taimeõlid? Minu vanaema kasutas praadimiseks searasva, pekki, võid.  Mingist ajast mäletan, et siginesid majapidamisse taimerasv ja päevalilleõli, õigemini poslamasla nagu teda tollal hüüti- jubeda lõhna ja maitsega õli, aga kuna ta oli rafineerimata, siis oli ta looduslik ja kindlasti ei saanud midagi halba teha.

Mingil hetkel hakkas peale totaalne ajupesu kui halvad on ikka loomsed rasvad ja võid ei tohiks üldse süüa ning meeletud reklaamikampaaniad taimsetele toiduõlidele, mis südamele ja veresoonkonnale  head pidid tegema.

Nüüd aga on juba mitu aastat hakatud rääkima sellest, et asjad ikka nii mustvalged ei ole  Kui kasulik saab olla üks taimeõli, millel valmistusprotsessi  käigus eemaldatakse või hävitatakse suurem osa looduslikus õlis sisalduvatest toitainetest?  Lisaks muudavad selles protsessis kasutatavad kõrged temperatuurid ja hüdrogeenimine õlis sisalduvad rasvhapped ohtlikeks teisenditeks, mida inimese organism ei suuda omastada.

Mitmeid  aastat tagasi  räägiti doktor Oz´i saates taimeõlidest ja pandi SOS signaal püsti seoses liigse Omega-6ga ,  mis tekitab veresoontesse põletikke ja klompe.

Väga hästi seletas Marika Blossfelt taimeõlide erinevustest ja millist taimeõli võiks üldse tarvitada ühes “Hallo Kosmos”  saates- siin järelkuulatav. Kogu see saade on väga huvitav neile, keda huvitab loomulik toitumine( s.t. mitte tööstusliku toidu tarbimine).  Rasvadest, s.h. õlidest jutt algab 1:04:00 peal ja seda tasub kuulata, ei ole õuaõua jutt 🙂

Ma ei ole oma uurimustööga kuigi kaugele jõudnud selles osas, et kas Euroopas kasvatatav raps, millest toiduõli tehakse,  on GM või mitte. Praegu on Euroopa Liidus lubatud 36 geenmuundatud organismi, 13 sorti ootab litsentsi uuendamist. Enamik neist on kas imporditud loomasööda jaoks või toiduainetööstuse ja loomasöödatööstuse tooraineks. Valdava enamuse lubatud GM-organismidest moodustavad erinevad maisi sordid (23), lisaks soja (7 sorti), puuvill (3 sorti), raps, kartul ja suhkrupeet.

Leidsin ajaleht Telegramm lehelt artikli, kus on sammhaaval  kirjeldatud rafineeritud taimeõli valmistamine ja see peaks mõtlema panema:

•  Seemnete jahvatamine ja õli eraldamine

Õli sisaldavad seemned, pähklid või oad jahvatatakse peeneks ja neist eraldatakse õli spetsiaalsete “lahustite” abil, millest levinumad on heksaan ja heptaan (bensiinis sisalduv süsivesinik).

•  Lahustite eemaldamine

Lahustid eemaldatakse ühendist, aurutades seda umbes 150-kraadises kuumuses.

• Õli pleegitamine

Õli pleegitatakse ehk sellest eemaldatakse värvained (klorofüll ja beetakaroteen) spetsiaalse filtreerimismenetluse abil või töödeldes õli kuumusel 110 °C.

• Lõhna eemaldamine

Lõhna eemaldamiseks töödeldakse kuuma õli kõrge alarõhu all 30–60 minutit. Selles protsessis kasutatakse vägagi kõrget kuumust (240–270 °C).

• Letsitiini eemaldamine ja puhastamine seebikiviga

Sõltuvalt õlist võidakse sellest eemalda ka letsitiin ja õli võidakse puhastada seebikiviga. Seebikivist moodustuvad õlisse seebid, mille eemaldamine nõuab lisatöötlust.

Niisiis, nagu Marika Blossfeltki ütleb-  kõiki  maitsetuid ja lõhnatuid õlisid võib kasutada vaid luku õlitamiseks, mitte toidu valmistamiseks.