Paar nädalat tagasi sain mitmelt inimeselt Äripäeva lingi restorani ärimehest, kes vististi ise oma firmadele pankrotti taotleb. Kuna artikkel oli tasuline, siis ei saanud ma seda läbi lugeda ja nii huvitav see lugu ka ei tundunud, et 1 euro maksta.
Just täna hommikul vaatasin oma restorani seisu- 10 veebruar tulemas, jälle peab riigile makse maksma ja siis ikka kihvatas küll. Me kõik oleme ühisel turul, meil on ühed ja samad kliendid, me peame tegema sarnast tööd ja me peaksime maksma oma äritegevuse eest ka ühesuguseid makse. Aga ikka on keegi kavalam kui teine , kui see kavalus on pettus , siis ajab see mul südame pahaks. Kui sa nn. optimeerid makse, saad sa palgata keskmisest turuhinnast kõrgemalt endale töötajaid..Sealt tulebki see, et mõnes tõelises tipprestoranis saab kokk 5 eurot tund, kui sedagi ja siis on mingi vanalinna restoran, mis maksab kokale 10 euri tund. Mitte see, et 10 eurot oleks liiga palju, aga maksta saab seda, palju sul raha on ja teine 10 tuleks siis kohe riigi jaoks kõrvale panna.
Aga mis eriti õiglustunnet riivab ja ma olen ennegi seda siinsamas blogis kirjutanud, et mida on sellisel ebaausal turusolkijal asja igale poole toprestoranide nimekirja, et pettur saaks veel vastu rinda taguda ja ajalehtedes pealkirju: tipprestoranide omanik. Me ei ela Nicarauguas või Venemaal.
Et maksukoormus on Eestis väikestele ettevõtetele liiga suur, sellega olen nõus. Vaba raha jääb edasi arenemiseks väga vähe järgi ja see tõmbab hingamise kinni. Mina olen sinnamaani viidud samuti, et võtaks kokku helgemad pead ja hakkaks valitsusele ettepanekuid tegema. Ja arvatavasti kirjutan ka igasuguste TOP´ide koostajatele ettepaneku, et kontrollitaks kui kedagi kuhugi esile tõstma hakatakse, firma maksepoliitikat. Kui ma jätaks oma maksud maksmata ja optineeriks neid susserdades, saaksime me ka oma kliendile palju rohkem pakkuda.
Kuna ma vihjasin algul konkreetsele ärimehele Äripäeva artiklist, siis ma oleksin ka ebaõiglane kui ma arvaksin, et ta on Eestis ainus, kes nii teeb. Ja kuna ta üks restoran ongi tänu töötajatele tõesti loorbereid väärt, on asi põhimõttes- ei tohiks silma kinni pigistada! See on ju kõikide riigi kodanike arvelt. Tema miljoni eurone maksevõlg läheb ju meie kõigi kanda. Ka selle pereema, kel pole lapsele igapäev võidki, rääkimata vorstist, leivale panna. See härra, kes miljonisi maksevõlgasid korraldab, pole heategevusse kindlasti kopikatki raha andnud ja tema leiva peal on lisaks võile ka paks vorstiviil. Mitte midagi tema elus ei muutu, miljon kantakse korstnasse ja härra susserdab edasi ja tuleb ikka ja jälle pildile kiituskirjaga toreda restorani omamise eest. Mida rohkem me promome sellist restot, seda suuremat kahju saab ju maksumaksja ja paremini elab pettur. Mõelgem selle peale!
P.S. Kes on mu blogi pikemalt lugenud, saab aru, et ma ei kirjuta seda kadedusest või et ise olen millegist ilma jäänud. Mind riivabki igasugune pollusioon- äris, suhetes, igapäeva elus! Ma sooviksin, et selliste asjade suhtes oleksid inimesed sallimatud. Ma kuulen Saksamaal palju sellest, kuidas idaeurooplased susserdavad ja riiki petavad, sest Saksa riik on ka uinunud ja polnud valmis, et ongi olemas inimesed, kes otsivad üles kõik jokk skeemid ja panevad selle pealt äri üles. Saksamaal on aga vahele jäädes karistus karm. Ärikeeld sellise asja eest tuleb kindlasti! Eestis aga näiteks jokitaja Rein Kilk kandideerib riigikokku. Lollidemaa! Mis ma muud oskan öelda!
Jokitamist, susserdamist, skeemitamist, petmist jms tuleb ette ka nö Vanas Euroopas, see oli minu jaoks suurim üllatus, kui 10 aasta eest siia elama asusin , nö “kultuutrishokk” lausa :). Seega ei tohiks tegelikult ka Saksamaa kuigi üllatunud olla ehk 😉 ?
Muidugi on petiseid igal pool. Kuna aga Eesti on ni väike ja sa ju tead ja tunned inimesi, siis ajab siin eriti südame pahaks see, et petiseid ei nimetata õigete nimedega. Äripäeva pealkiri oli näiteks midagi taolist, et tipprestoranide omanik ja ärimees. Kuidagi nii vales fookuses on kõik. Ja ma ei usu iial, et Saksamaal saaks top 50 restoranide hulka tavaline maksudega sullerdaja. Tema koht lihtsalt pole seal. Ka maailma top esikümnes on restorane, kes lihtsalt lähevadki pankrotti, seetõttu, et ei jõuagi makse maksta. Pankrott iseenesest ei ole häbi asi, see on paratamatus, et äri võib ka ebaõnnestuda. Meie toleeririme siin aga selliseid tegelasi, kes on pankroti meistrid- kes pidevalt oma restot pankrotti laseb, jätab maksud maksmata ja alustab uuesti…see ei jõua mulle kohale, et miks ei saa ärikeeldu.
Samast sahtlist tuleb lugu tuntud piimatehase omanikust, kes on kõikidele ja kõikjale võlgu kuid ujub nina püsti meie väikeses konnatiigis endiselt ringi ning ehitab losse edasi. Konnprints äkki 🙂
Või, kuidas suhtuda valitsusliikmetesse, kes “autorollotavad”.
Ehk “quod licet iovi non licet bovi”?!
Jokitamist, susserdamist, skeemitamist, petmist võib ette tulla kuid meie ei pea/ei tohi seda heaks kiita…
Samast sahtlist tuleb lugu tuntud piimatehase omanikust, kes on kõikidele ja kõikjale võlgu kuid ujub endiselt nina püsti, meie väikeses konnatiigis, ringi ning ehitab losse edasi. Konnprints äkki 🙂
Tuleb meelde lause “quod licet iovi non licet bovi”- ehk rahaga saab kõike!
NB ma pean postitamist õppima!
Jah, see Autorollo värk on üldse üle igasuguse taluvuse piiri. Ja sellises riigis pead sa veel kedagi valima minema…keda nagu valida on???