4 Prantsuse tippkokka, nende hulgas Alain Ducasse, taotlevad kõrgemal tasemel luba, et aastas korra serveerida oma klientidele metskurvisat (bécasse) ja põldtsiitsitajat (ortolan)- linde, mida alati Gaskoonias on kütitud, kuid mida restoranid ei saa serveerida, sest seadusega pole neid linde lubatud süüa.

Kokad rõhuvad sellele, et nende lindude söömine on Gaskoonias iidne traditsioonning totaalne keelustamine soodustab ülikõrgeid hindu mustal turul, kuid halvim on, et  ei saa edasi anda teadmisi nende lindude valmistamiskunsti nooremale põlvkonnale ja nii sureb traditsioon.

Alain Ducasse, kes päritolult gaskoonlane ja kasvanud üles oma vanemate talus Castel–Sarrazin´is (Landes) toob näiteks Rootsi, kus jõevähi püük ja degusteerimine on 3 päevaks aastas vabaks lastud. 

Mina tervitan kokkade püüdu totaalne keeld kaotada, sest praegu on olukord silmakirjalik. Ortolaanide söömine  on rangelt keelatud, kuid ometi teab kogu maailm, et Francois Mitterrandi kuulsa viimase õhtusöögi üks käik oli just nimelt see keelatud  lind.  Gurmaanid peavad seda lindu hõrgumaks kui foie gras, aga samas kuidas nad teavad selle maitset, kui seda lindu on keelatud jahtida, müüa ja süüa?

Väike juhend kuidas lindu valmistada ja süüa. ei tundu, et asi massidesse võiks minna. Kuna leidsin selle inglise keeles, ei hakka tõlkima:
Preperation: The birds must be taken alive; once captured they are either blinded or kept in a lightless box for a month to gorge on millet, grapes, and figs, a technique apparently taken from the decadent cooks of Imperial Rome who called the birds beccafico, or ‘fig-pecker’. When they’ vereached four times their normal size, they’re drowned in a snifter of Armagnac.

Cooking: Simply pop them in a high oven for six to eight minutes and serve.

Eating: When cool, begin to chew. It should take about 15 minutes to work your way through the breast and wings, the delicately crackling bones, and onto the inner organs. Devotees claim they can taste the bird’s entire life as they chew in the darkness: the wheat of Morocco, the salt air of the Mediterranean, the lavender of Provence. The pea-sized lungs and heart, saturated with Armagnac from its drowning, are said to burst in a liqueur-scented flower on the diner’s tongue. Enjoy with a good Bordeaux wine.

Pildid on pärit lehelt  http://gastronomieetvinsdusudouest.wordpress.com/