Öeldakse küll, et teiste inimeste reisimuljed ja -pildid on maailma igavamaid asjad, aga aadressid vajavad talletamist ja mõned kulinaarsed muljed jagamist. Materjali on palju ja pole enam kõige noorem, tuleb arhiveerida mälestusi 🙂

Häid üllatusi oli palju ja hakkan jagama neid suvalises järjekorras, mitte tegema kronoloogilist memo oma puhkusest.

Salvaterra do Minho asub Hispaanias, vabandust, Galicias, otse üle jõe  Monção´st, mis asub  Portugalis ja kust pärit ka näiteks Monção “Muralhas” Rosé Vinho Verde vein, mida me Tigus müüme

Salvaterras asub restoran  O Noso Eido (klikka peale)- sõitmine sinna on nagu “maale külla vanaemale”- läbi kitsa külatänava kolm korda paremale, viis korda vasakule, siis kuuri taha ja oledki kohal: no mis koht, mul pole lihtsalt sõnu: kanad siblivad hoovis, perenaine toimetab köögis, peremees on lisaks restoranipidamisele kõva torupilli mängija ja aegajalt on restoranis kõik ümbruskonna torupilli mängijad koos, kes külastajatele oma pille puhuvad.

Kalad ja mereannid toob peremees Vigost, kus ta noorena oli restoranis töötanud ja hea väljaõppe saanud.  Restorani suursündmused on kõik fotografeeritud ja restorani seintel presenteeritud.  Aukohal foto Fidel Castrost, kes restorani külastanud. Miks ja kuidas ja mis asjaoludel, seda ei suutnud ma välja selgitada. Ainult seda, et Fidel Castro isa on pärit sealtkandist ja ka Fideli ema oli päritolult  galeeg ning seega võib olla restorani peremees mingitpidi ta sugulane, aga see on spekulatsioon- ma ei tea, Fidel võis ka niisama oma vanemate lapsepõlve radasid otsida ja sinna sattuda.

Järgmine üllatus saabus kui istusime lauda ja toodi menüü. See nägi välja selline:

Plokk, kus oli kirjas, mis sahvris täna on. Klient võtab järgmise lehe ja kirjutab sinna tellimuse ja annab selle perenaisele.

Mida sel päeval siis oli:

Lauad kaeti looka, vein voolas ojadena: mulle meeldib nende kerge mulliga vaadivein, millel pole palju kraadi ja mis maksab nii 4 euri kann

Desserdi menüü oli loomuliklt samast ooperist ja tuisutopse toodi lauda 4 pudelit ja igaüks sai endale meelepärase napsi kallata:

Ja nüüd tuleb parim osa: meid oli 9 inimest, sõime mõõdutundetult ja jõime  kannude viisi ning meie arve oli alla 90 euro- 9 peale!

Hoiatus! Pererahvas on sõbralik, aga kui ei valda  üldse kohalikku keelt või portugali keelt, siis on lood pahasti.- kui numbritega 10 piires ja toidunimetustest aru saate, siis kindlasti soovitan külastada.  Kuna hindasid menüüplokis ei ole, siis internetis on  palju hispaanlaste nurinat, et hirmus kallis on.  Tegemist ikkagi galeegidega, kel Madridiga oma kana kiskuda. Hinda küsitakse kliendi näo järgi 🙂