Väike skeem tänapäeva maailmast tomatibusinessi näite abil.

1. Lugu saab alguse Ghanast kirdeosast kus veel hiljuti laiusid rikkalikud saakikandvad tomatipõllud ja nüüd on seal laiutamas vaid tühi kõrb.

Tootjad on loobunud tomatikasvatustustest või hakanud kasvatama teisi põllukultuure.  Teel Tamalest  Navrongoni võib  näha  veoautosid, kus kastis tomatikastide vahel on tomativärvi punasesse riietunud naised – kõik selleks et tomateid  paremini müüa. Vaev on aga asjata- värkeid tomateid müüa ei õnnestu, kraam läheb käes mädanema ja hävib. Kohalikud ghanalased eelistavad värskele tomatile nüüd  Itaalia ja Hiina brändide Salsa, Gino ja Obaapa konservtomateid. Ghanas ei ole rooga, kus tomateid ei kasutataks, aga kahjuks oma kohalik tomat ei müü enam 😦

2. Meeletu välismaiste brändide pealetung ja oma põllumehe turukaitseta jätmine, põhjustas aastal 2007  riigis  suure enesetapulaine- tomatikasvatajad, kes olid võtnud laenu seemnete, väetiste ja põllumaa jaoks, seisid silmitsi olukorraga, kus saaki polnud kusagile panna.

Massiivne import Euroopast, kus omakorda ekport on subsideeritud, on kohaliku tomatikasvatuse välja suretanud.(Loomulikult lasub põhiline süü Ghana valitsusel, kuid mitte ainult…)

3. Itaalia tomatipasta business õitseb ja kosub ja seda eelkõige just tänu Aafrika turule.

4. Viimastel aastatel on  Capitanata (Puglio provints) tomativäljadel tööl tuhandeid Ghanast pärit töölisi, kellele makstakse palka ülesande, mitte tundide pealt. 300 kg korjatuid tomateid maksab 3.50.  Mingit töölepingut ega tervisekindlustust töötajatel ei ole, lõunaks on neil võimalus süüa vaid tomateid, mida nad peavad sealtsamast põllult näppama, sest lõunapausigi pole ette nähtud. Elatakse-magatakse laagris lageda taeva all, mõnel juhul on olemas barakid- see on juba luksus. Paljunäinud inimesed pole isegi Aafrikas näinud nii kehvasid elamisolusid.

5. Itaalia on Prantsusmaa ja Saksamaa järel suuruselt kolmas põllumajandusmaa Euroopas,  köögiviljaturul aga rebitakse Hispaaniaga esikoha pärast. Viimase 10 aasta jooksul on Itaalias toodetud keskmiselt 6 miljonit tonni tomateid aastas. Euroopa Liit hüvitab 45 eurot iga tonni konserveeritud tomatite pealt, mis läheb ekspordiks. Aga see pole veel kõik.  EU toetus tomatikasvatusele on lisaks 34.40 tonni kohta,  Ainuüksi toetus katab 65 %  lõpptoote turuhinnast.  Kas Brüsseli mõni ametnik on üldse teadlik, et selline subsideerimine on võimaldanud  Itaalia tomati-businessmanidel madalate hindadega Aafrikas kohaliku toodangu välja suretada ja kui sa inimese seal maal nälga jätad, siis tuleb Euroopal hakata tegelema sisserände probleemiga?

Kogu see lugu on hea näide väärastunud maailmast- selle asemel, et kasvatada ja harida rahulikult oma kodus  tomateid,  tuleb Ghana mees orjatööle Itaaliasse, kus toodetakse  Euroopa Liidu rahadega toetatud tomateid, et müüa neid sellele samale Ghana mehele  perekonnale Ghanas.