Vaatamata sellele, et me kõik teame, et kala süüa on tervisele hea, siis nagu suurtööstus igal alal, on ka suurtööstuslik kalatootmine täis pettust ja valet ja kala söömine võib osutuda tervistkahjustavaks.

Kalakasvanduse kaladest on viimasel ajal tihkelt juttu olnud ja Prantsusmaa on teinud õige mitu paanikat seoses Norra lõhega. Nüüd on lisandunud veel nimekirja Rootsi, Taani ja Vietman. Süüdistus ikka sama: massiivne antibiootikumide ja pestitsiidide kasutamine, loomset päritolu söödajahu kasutamine, elavhõbeda reostus jne. Ma ei tea, miks see nii on, et Prantsusmaa on võtnud suuna tulistada just Skandinaaviamaade kalakasvandust  ja Hispaania ja Kreeka kalakasvandusi nii tihkelt ei rünnata. Poliitika?

Kalandustööstusel on paraku muresid rohkem. Lisaks ülepüügile, ehk röövpüügile, mis peaks olema kriminaalkuritegu, tegeldakse ka labase petmisega. Näiteks vale sildistamine. Ehk siis kliendile sõna otseses mõttes aetakse puru silma.

Eile näidati France 5-s dokumentaalfilmi nimega Du poisson pas si bon, enquête sur une filière opaque.

Üldiselt oli vastik tunne pärast selle filmi vaatamist.  Kui ükskikisik petab,  siis saab ta kriminaalkaristuse. Aga suured tööstusharud tegelevad päevast päeva üle maailma kõige labasema petmisega ja midagi ei järgne.

USA-s on iga kolmas kala müügil  vale etiketiga. Petetakse kala püügikohamaa kohta, valetatakse kas on metsikult püütud või kasvandusest pärit kala, külmutatud kala puhul polnud haruldane ka vale kala nimi etiketil.

Antud dokumentaalfilm tõestas, et ka Prantsusmaal ei ole asi parem.- 1 etikett kolmest oli eksitav. Üks ülbemaid pettusi näiteks on Poola kalatööstuse  poolfabrikaatide müümine,  Rungis toidubörsil Pariisis,  Bretoonia(Bretagne) kalatoodete pähe.  Poola kalatööstus teeb Bretagne´i  kalatööstusele allhanget.  Kliendile seda aga ei mainita ja nii saab klient 2kordselt endale mütsi pähe: esiteks ei pärine kala Bretagne avavetest, vaid kasvandusest ja päritolumaa on samuti vale.

Näiteks tuleb sügavalt kahelda fileeritud kalaleti juures, kus metsiku huntahvena fileed on kõik ühes suuruses nagu oleks 3D printerist väljaprinditud 🙂 Kindlasti peab selline kala tulema kasvandusest,  metsikust püügist ei ole tõenäoline, et saak on ühes kaalus.

Positiivse noodina lõpuks öeldi, et õnneks on organisatsioone, kes selle vastu võitlevad.

Food4Good on üks säästva ja jätkusuutliku kalanduse ja öko-sertifitseeritud  mereandide müüa ja muidugi ka puhta looduse eest võitleja. Nad olid Prantsusmaal esimesed, kes sellega tegelema hakkasid ja neil on ka sertifikaat ehk nende tooteid ostes võib tarbija kindel olla, et pettust ei ole.

See kõik on ju kena, aga õiglustundele nagu hästi ei mõju. Ma ei saanud sellest dokumentaalfilmist teada, et Bretagne´i  kalatööstuś sai  valetamise eest karistatud või Norra kasvandustel,  kel probleem elavhõbeda ja pestitsiididega mürgitatud veega, oleks tegevus peatatud. Ainus õlekõrs, mis tarbijale pakutakse-  olge tähelepanelikud, ärge uskuge silte ja ostke kallist kala, millel on Bio- märk küljes. Aga sedagi tuleb enne kontrollida, millistel firmadel on sertifikaat, sest ka sellel tasandil esineb pettust. Ja need, kes pole juhtunud selleteemalisi artikleid lugema ja ei vaata televiisorit- noh, need söögu siis mürgitatud kalu edasi.

On alles maailm, milles me elame. Hobuseliha lasanje tundub nagu süütu vale selle kõrval.