Meil sadas vihma 2 päeva. Sadas on muidugi kenasti öeldud, täpsem oleks öelda, et vihma kallas. Laupäeva õhtuks oli majatagune muruplats üks suur bassein ja mu tomati- ja paprikapeenar meenutas pigem riisipõldu ning teleuudised sisaldasid peamiselt reportaaze meeletutest üleujutustest Baierimaal 😦

Pühapäevaks sadu lakkas ja tahtsin minna meie kanti vaatama, mida üks jõgi suudab korda saata.  Mul oli juba pikka aega to-do listis selline linn nagu Speyer, Rheini jõe vasakkaldal asuv üks Saksamaa iidne linn,  kus esimesel sajandil asus roomlaste asula ja kuhu aastal 1030 hakati rajama toomkirikut, mis aastaks 1124 valmis sai. Speyeri katedraal on maailma võimsam romaani tüüpi kirik- suurehitis, millest peegeldub Keskaja võimast Impeeriumit.  Pea 300 aastat on sellesse kirikusse maetud Saksa keisreid.  Hoone on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Leidsin interneti sügavustest aerofoto, sest telefon ega tavakaamera ei suuda haarata kogu katedraali kaadrisse.

Linn ise on elav, rohkelt kohvikuid, baare, terrasse nii kiriku esisel platsil kui peatänaval, samuti kiriku aias, aga ka jõesadamas. Vaatamata turistide massile, olid hinnad terrassidel mõistlikud, veini valatakse klaasi 25 cl ja selle hinnaks on 4.80. Sakslased julgesid veel kommenteerida, et kallis. Silma jäi ka ühe kohviku terrassil pakkumine kohvi pluss kook 3 eurot. Koogitükk oli suur, päris palju vanemaid frausid lubasid pühapäeva puhul endale pisekest “pattu”.

Mulle kirikud meeldivad- kunst, ajalugu, religioon on ilusasti kokku pressitud ühte ruumi, samas keda möödanik üldse ei huvita, need võivad külastada tehnika muuseumi, kus saab lennukeid imetleda.

Väike galerii pilte eilsest Spyerist kirikust nii seest kui väljast, tänavatest ja Rheini üleujutatud kaldalt