Täna tuli punase veini isu. Ilm on külm ja vihmane, pajas hauduv ” Lepre in salmi‘” ehk küülik nõnda nagu teda Piemontes valmistatakse, eritas kaane vahelt lausa narkootiliselt uimastavaid lõhnasid ja suisa nõudis, et minge kohe veini ostma. Mis seal ikka: autole hääled sisse ja poodi veini valima. Ja poes vaatas mulle rõõmsalt vastu Cahors- minu vana sõber Jõgeva Selverist, kust arvatavasti mina kõik need 6 pudelit,mis neil sisse võetud oli, ühe suve jooksul ära ostsingi. Mulle meeldib see vein kuidagi eriliselt tema küpse ploomi, naha ja kergelt suitsune maitse pärast ja samas ei ole ma Argentiina Malbeci sõber üldse.(Cahori viinamarjaks on Malbec, mille kohalik nimi on Côt Noir ja kasutatakse ka Auxerrois, millel pole aga midagi ühist heleda marjaga Alsace´st ja meie kandist) AOC vein peab sisaldama vähemalt 70 % seda viinamarja ja 30 % ulatuses tohib teda segada Merlot ja Tannatiga) Meeldib ehk sellepoolest, et ka laiatarbe soodsa hinnaklassiga vein on isikupärane, veidi robustne, aga kindlasti elamust pakkuv. Kallima hinnaklassi ja nn. garaaziveinid on aga jalustrabavalt võimsad (neid Jõgeva Selverist ei leia) Üks asi on selle veiniga küll- ta peab olema küpse, sest noor vein on kraapivalt karvane. Ma arvan, et 5 aastat võiks vähemasti vanust olla. Cahors veinidel on väga põnev ajalugu taga:

Cahorsi veini loetakse Eurooopa vanimate veinide hulka. Esimesed viinapuud saabusid koos Rooma vägedega Edela- Prantsusmaale üle 2000 aasta tagasi ja veinivalmistamise kunst hakkas siin jõudsalt arenema. Nii jõudsalt, et õige pea olid siin  ääreprovintsis toodetud veinid peenema maitsega kui keisririigi südames ja imperaator andis aastal 92 käsu kõik viinamarjad välja juurida. Õnneks ta käsku ei täidetud!

Aastal 1152, abiellub Aliénor d’Aquitaine(Akvitaania Eleanor) Henry II-sega, tulevase Inglismaa kuningaga, kes panustas palju just  Bordeaux piirkonda ümbritsevate veiniaedade edendamisele, eriti  Cahors sai on talle südamelähedaseks. Üldse inglased armastasid väga “Black Wine of Cahors-i ” Järgmine kuningas,  Henry III,   võttis Cahorsi veinitootjad oma kaitsva tiiva alla,  kirjutades aastal 1225 Bordeaux  raehärrale isikliku palvekirja, milles palub mitte lõpetada kauplemist või kehtestada mingeid erinõudeid Cahors veinikaupmeestele.(Patent Rolls of the reign of Henri III”. A.D. 1216-1225, p.528)  Nimelt  Bordeaux´st väljusid laevad veinivaatidega ja loomulikult eelistati kohalikke veinikaupmehi ja kaugemakandi mehi hakati represesseerima.   Suuresti aitasid  kaasa veini kuulsaks saamisel ja hea maine levitamisel nii Prantsusmaal kui väljaspool seda palverändurid, kes teel Santiago del Compostelasse just seda veini kaasa võtsid. Cahors veinitoodangu tippaeg oli aasta 1310, mil teda toodeti 850 tuhat hl.

100 aastane sõda teeb Cahorsi priviligeeritud seisule lõpu ja aastast 1373 hakatakse eelistusi andma Gironde veinidele ja Cahors piirkond kannatab kuni 18 sajandini diskrimineerimist ja pisitasa hakkab see suurepärane vein unustusse langema. Kuid  kuningas François 1, lasi oma  Fontainebleau veiniaeda istutada just Cahorsist toodud viinamarjad ja suur Vene tsaar Peter 1 armastas Cahorsi nõndapalju, et sellest sai Venemaa Õigeusu kirikute tseremooniavein ja Venemaale saadeti tollal palju veinivaate.

Aastal 1866 oli Cahorsis viinamarja põlde 58 000 ha, kuid aastal 1865, saabus siia Phylloxera, teada tuntud viinamarjade must surm. Kaksteist aastat hiljem olid nakatunud kogu Prantsusmaa viinamarjad ja Cahors viinamarjaistandused suutis see kulutulena leviv haigus täielikult hävitada.

Veiniäri loomulikult jätkati  ka pärast, kuid uued poogitud viinamarjad ei sobinud Cahorsi lubjaste maadega ja veinid, mis sealt saadi, olid vaid hale kahvatu vari endisaegsele hiilgavate veinide kõrval. Kuni aastal 1947 moodustasid sealsed viinamarjakasvatajad kooperativi Parnac. Ühendedes rahad ja jõu, oli nende eesmärk “taaselustada” Malbec viinamari endises hiilguses.1951 saadakse veini eest juba kätte nominatsioon V.D.Q.S. (Vin Délimité de Qualité Supérieure)

Aastal 1956 aga hävib pea kogu viinamägi jällegi seoses erakordselt külma talvega.

Kuid aastaks 1964 saadakse jälle jalule ja aastaks 1971 juba 440 ha veinipõlde kuulub AOC Cahors alla. Tänaseks päevaks hõlmab aga AOC Cahors juba 4500 ha.

Tänapäeval on Cahorsi nn. veiniguruks Pascal Verhaege, kes on veinimeistriks Chateau du Cèdre´is. Kindlasti tasub seda veinimaja külastada, kui sealkandis viibida.

Ajakiri Terre de Vins toob välja veel mõned huvitavamad veinimajad ja mõned veinid, mida tasuks keldrisse juba valmis osta.

Château Lamartine, Expression 2010 (100% malbec, 22 euro)

Château Haut Monplaisir, Tradition 2010 (100% malbec,  7,10 euro)

Château de Haute Serre 2010 (85% malbec, 15,50 euro)

Georges Vigouroux, Pigmentum 2011 (100% malbec,  5,50 euros)

Château Tour de Miraval, Perle Noir 2010 (100% malbec,  9 euro)

Mas del Périé, La Pièce 2010 (100% malbec,  45 euro)

Ma otsisin Liviko lehel Cahorsi ja ei leidnud enam, et nad selle toredaga veiniga kaupleksid. Kui keegi näeb kuskil Cahorsi müügil, võib teada anda, mis veinimaja ja kus müüakse.

Seda piirkonda tasub külastada just hilissügisel või talvel, kuna mõnus tume vein ja selle piirkonna traditsioonilised toidud, mida paksude trühvlilaastudega maitsestatakse, on just külma ilma soojendajad. Lisaks 1.detsembrist kuni 31.detsembrini toimuvad Limogne en Quercy´s kuulsad trühvlilaadad.

Cahorsis on suurte veinimajade kõrval, aga ka pisikesi iseseisvalt “põlve otsas nikerdajaid”. Lugesin just mingilt anglo-saksi veinikirjutalt üleoleva väljendi ” 4 liitri tootjad” On sellega, kuidas on, kõik saame aru, et tänapäeval pisike tootja ei suuda  kaua konkureerida, lisaks pole need vananevad mehed eriti meedia jaoks piisavalt coolid ja “seksikad”, et eksponeerida. Minu jaoks on sellised karused vanamehed, kes püüavad viimase hingetõmbeni globaliseerumise vastu võidelda just see vana hea hääbuv Prantsusmaa. Cahorsis soovitaks sellist veinimaja nagu Cayrasses, kus pudel veini maksab alla 6 euro ja kelle koduleht on veel lihtsam kui Tigul kunagi oli, aga see-eest on seal peremehe oma pisike veinile pühendatud ülistus, mis tõlkes kõlaks:

Vein, see on kui armuke,

kelle kelit paneb ennast märkama,

kelle parfüüm hullutab meid,

kelle puudumine paneb meid igatseme

ja kelle kuritavitamine mõjub halvasti meie tervisele.

Lepre in salmi polentega ja klaasikese Cahorsiga oli ilus kooslus, ei pea ilmtingimata Piemonte veini kõrvale sobitama.