I.G.P on lühend prantsuse keeles Indication Géographique Protégée  ja see on geograafiliste tähise ja päritolunimetuse kaitse märk toodetele. 17. mail 2013 sai selle märgi  Arleux´ i suitsutatud küüslauk( „Ail fumé d’Arleux)  Arleux asub Põhja- Prantsusmaal,  Belgia piiri ääres.

Toote „Ail fumé d’Arleux” puhul on tegemist küüslauguga, mis säilib märkimisväärselt kaua tänu traditsioonidel põhinevale ning asjatundlikule punumis- ja suitsutamismeetodile. Viimase puhul kasutatakse kohalikku turvast ja/või pruunsütt ja/või põhku ja/või saepuru.

Toodet „Ail fumé d’Arleux” valmistatakse roosast kevadisest küüslaugust(liilialiste sugukond), mis kuulub II sordirühma ja tüüpi. Küüslauku iseloomustab pikk puhkeperiood, keskmise suurusega mugul, õievarre puudumine, taim on kohanenud ilmastikutingimustega ning omab tugevat ajaloolist sidet Nord-Pas de Calais’ piirkonnaga. Õievarre puudumine võimaldab küüslauku punuda traditsioonilistesse palmikutesse, kuna pealsed on selleks piisavalt painduvad. Kasutatavad sordid on ”Ail du Nord”, ”Gayant” ja ”Arno”. Uusi sorte võib kasutusele võtta, kui need vastavad ülalnimetatud tingimustele. Pärast iga muudatust jagatakse sortide loetelu tootjatele, samuti kontrolliasutustele ja pädevatele järelvalveasutustele. Saagikoristamisel on mugul keskmise suuruse (40–80 cm sõltuvalt turustusviisist) ja valge värvusega, kuid pealmised soomused on tumeroosad.(see tark jutt on maha kirjutatud EK aktist)

Küüslaugu suitsutamise traditsioon sai alguse selles piirkonnas juba 16 sajandil ja alates 1960 aastast toimub septembri esimesel pühapäeval küüslaugule pühendatud pidustused, mis toob kohale rahvast kogu Prantsusmaalt ja naabermaadestki. Mõte küüslaugud suitsuga töödelda on seotud arvastavasti sellega, et kant on soine ja soost saadud turba peal suitsutatud küüslauk säilis kauem.

Jõgeva, kes korraldab ka juba paar aastat küüslaugu festivali, võiks vabalt käia snitti võtmas, kuidas anda üritusele rahvusvahelist mõõdet, kutsuda võiks ka mõne Arleux küüslaugu tootja oma kauneid küüslaugupatse müüma. Peipsi sibul võiks ka kindlasti IGP vääriline olla, küüslaugu kasvatamise traditsioonid vist nõnda pikad ei ole. Ma ei teagi, kes võiks õla alla panna sellele, et Eesti mõned oma pika traditsiooniga toodetele Euroopas IGT märki taotleks. Asju ju oleks: Põltsamaa sinep, Peipsi sibul, Nasva suitsulest jne. jne.

Suitsuküüslauku saab kasutada salatites, kus suitsuküüslaugu maitse ei ole nii esiletükkiv kui värskel, annab punasele lihale, linnulihale ja kala maitsele sära juurde.

Kõige kuulsam on loomulikult  Arleux suitsuküüslaugu supp.