Kumb on maailmas suurem probleem: foie gras või hiigelkontsernid?

Juhtusin täna hommikul nägema Ringvaate kordust, kus Roman Z. oli kutsutud stuudiosse midagi arvama foie gras ebaeetilisusest. Minu arvates Roman ütles hästi, et inimene, kes arvab, et foie gras on ebaeetiline, võiks võtta ka midagi arvata broileri kasvatusest, sigadele antibiootikumide süstmisest, kalade söödast etc. Ehk siis mingi rakuke, kes ründab käputäit tippkokkasid nende menüü eest, ei tee midagi selleks, et miljonid restoranid maailmas panevad näiteks Caesari salati peale ebaeetiliselt kasvatatud broileri rinnaliha(ma ei tea üldse, miks keegi Caesarile kana peaks peale panema, aga pannakse! )

Mind on sedasorti maailmapäästjad alati hämmastanud: tullakse välja foie gras´ga, aga transrasvad? maisisiirup? GMO ????, mesilaste massiline suremine väetamiste tagajärjel?, magevee puudus?, naftavarude lõppemine??? ühesõnaga teemad, mis tõesti vajavad valihäälset sekkumist.

Foie gras ehk siis sundnuumatud partide ja hanede maks ( linnud nuumavad ennast ka ise enne pikka lendu) on nii spetsiifiline toiduaine ja Prantsusmaa ja Ungari igipõline traditsioon, mille tarbimine on aastatega pigem vähenenud. Ei ole olemas broilerikasvatuse laadseid hiigelfarme. Ja on nuumatud hanesid ka Eestis. Olen oma silmaga näinud pilte, kus hane pea on läbi tabureti augu tõmmatud ja kasvatatakse endale nn. Mardihane. Mulle ka meeldib vahel harva foie gras´ga “kõhule pai teha” ja ma ei usu, et tänapäeval oleks kodanikku, kes foie gras´d “iga jumala päev”  sööks. Nuumparte ja -hanesid kasvatatakse Prantsusmaal tegelikult 2 piirkonnas ja see on väga täpselt reglementeeritud. Tarbija peab ise valima, kas ta sööb nuummaksa või ei ja arvata. et pardi nuumamine on toidumaailma kõige ebaeetilisem tegu, on silmakirjalik jama.  Ma ei ütle, et mind päris külmaks jätab loomade sundsöötmine, aga teema püstitus sellisel viisil, on minu jaoks jama.

Aga tundubki, et lihtsate asjade vastu võidelda on lihtsam. See, et suur oht ja probleem on see, et kogu planeedi toidulauda mõjutab üks kontsern, ongi liiga raske ja suur teema. Et on olemas hiigelkontsern, kes on üle võtnud pea kõigi maade tuntud kaubamärgid, kes mõjutab meie teadvust, kes sõna otses mõttes inimkonda oma konksu otsa seab ???? Ja see kontsern on muidugi Nestlé.

Nestlé kontserni kuuluvad sellised kaubamärgid nagu  Buitoni, Maggi, Herta, Flamby, Mövenpick, Guigoz, Davigel, Friskies, Purina,Nespresso, Nescafé, KitKat, Smarties, Nesquik, Stouffer’s, Vittel, Sanpellegrino jne jne.Ollakse sees ka ilutööstuses  ehk siis Nestlé käes on maailma suurima kosmeetikatööstuse L’Oréal enamusaktsiad. Wikipedias  saab vaadata kogu nimekirja ja see on hiiglapikk, kokku omab Nestlé 8000 kaubamärki.

Nii,  ja nüüd esialgse teema juurde: rünnatakse kuulsaid kokkasid, et nad oma restoranide menüüs kasutavad foie gras´d. Mina tahaksin rünnata hoopis kuulsaid kokkasid ja maailma tipprestorane selle eest, et viimastel aastatel on need hakanud oma külastajatele pakkuma Nespresso kohvi ja et nad on ennast maha müünud ehk rakendatud Nespresso reklaamivankri ette.

Mulle koduseks tarbimiseks Nespresso isegi meeldib- väike metalne kapsel masinasse- kerge, lihtne ja  täiesti hää maitsega, meeldivad ka Georges Clooney ja viimasel ajal Peneloppe Cruzi hispaaniaaksendised reklaamid, kus ta vadistab kuidas ta on avastanud enda jaoks maailma parima kohvi. Mul endal on Nescafe masin, aga siiski kui ma ennast hellitada tahan, siis kraamin välja oma bialetti. Samuti eeldan ma, et maailma parimates restoranides soovitakse kliente hellitada, mitte ei minda mugavuse teed nagu kodus.

(muidugi ega restoranid seda mugavuse pärast tee, ikka raha)

Esimene, kes hakkas Nespressoga koostööd tegema, oli Heston Blumenthal oma Fat Duckis (ei tea, kas on mingi seos, et Fat Duck sai maailma parimaks restoraniks ja Sanpellegrino, kes neid auhindu jagab, on samas Nestlé kontsernis nagu Nespressogi 😀 ), järgnes sellele Brasiilia suurkokk Alex Atala (no jah, kus ta vaeseke seal Brasiilias ikka kohvi saab kui Nespresso välja ei aitaks), Arzak, MercatBar Valencia.

Ja viimase nädala uudisepomm: hiljuti SanPellegrino poolt maailma parimaks restoraniks valitud El Celler de Can Roca üks omanikest, nimelt noorim vend Jordi Roca, allkirjastas lepingu Nescafe Dolce Gusto kapslitele- sama kohvi, mida ma igapäevaselt kodus masinasse topin ja Rewe poest ostmas käin! Pressiteates ütleb Jordi, et selle hea tootega töötamine, aitas tal avastada “põnevat kohvimaailma” !

Kuhu veel???? Kas keegi mõtleb tõesti veel tõsiselt, et Maailma 50 parima restorani valimine, mille zürii liikmete eelarve on 0, käivad tõesti ümber maailma ja valivad “kulinaarset taevast”. Naerukoht!  Kui keegi espagnoli suudab lugeda, on hää kriitilne arvamusartikkel 3 tärni kokalt Martin Berasategui´lt.

Mind isiklikult see, et kes maailma parimaks restoraniks saab, ei morjenda kuna see kuidagi ei mõjuta minu igapäevast elu. Küll aga häirib mind väga, kuidas marketing suudab manipuleerida inimeste teadvusega. Ja kohati ajab isegi vihaseks, kui mõni asjapulk julgeb kritiseerijaid sildistada, et on kade, peab ennast teistest paremaks või tehakse üleolev märkus: saa üle, harju ära. Minu arvates on maailmas palju tähtsamate asjadega vaja tegeleda kui restoranide järjestamine, et need siis omakorda planeedi juhtiva toiduainetetööstuse reklaamivankrit vedama panna.
Kiitus vahepeal René Redzepile, kes oma restoranis filtrikohvi peale jäi ja ennast uueks Georges Clooneyks ei lasknud värvata.
Lõpetanud selle loo kirjutamise, tundub mulle, et ma ei taha enam tarbida Nescafe kohvi. Kuidagi eriliselt vastik on kui avastad kuidas vaatamata sellele, et tahaks hoiduda suurfirmade nuumamisest, ikkagi seda teed, sest ei viitsi ju koguaeg mõelda mis millegi taga on. Minu mikroraha ärajäämine ei mõjuta muidugi kuidagimoodi seda kontserni, kuid minu mikroraha võib aidata mõnda pisiettevõttet-näiteks sellist, kes võitleb kohvi õiglase hinna eest. Ja samuti kaubandusketti, kus ei müüda hiigelkontsernide tooteid. See tähendab seda, et ka kolmanda maailma kohvikasvatjad saaksid tasustatud õiglaselt, mitte et raha voolaks vaid suurfirma veel rikkamaks saamise kukrusse vaese maailmajao orjatöö arvelt. Vaesest maailmajoast põgenevad immigrandid on aga miskipärast riikide probleem, mitte kontsernide probleem, kes neilt mailt odavalt toorainet ammutavad. Lisaks tooraine ammutamisele, on teada ka Nestlé skandaalid Lääne-Aafrikast, kus kakao põldudel kasutatakse lapsorjasid!!! R
Aga muidugi, ebaeetiline on ju hoopis foie gras, mida Prantsuse farmerid toodavad!!!

Paar pilti ka, kuidas maailma parimad kokad teevad reklaami Nespressole kui maailma parimale kohvile.

Sellel pildil möllab Nescafe kapsliga selle aasta maailma parima restorani üks chef ja omanik.

Sellel pildil möllab Nespresso kapsliga selle aasta maailma parima restorani üks omanikest.

nesp1

Penelope ja Nespresso

 

3 responses to “Kumb on maailmas suurem probleem: foie gras või hiigelkontsernid?

  1. Foie Gras osas olen täielikult nõus aga Nespresso osas absoluutselt mitte. Nespresso kohvi olen igapäevaselt tarbinud juba 2006. aastast ja teen seda siiani ning väga rahul. Kõik jutud erinevatest kohviubadest, röstidest ja käpaga või käpata masinatest on üks paras müüt. Ei ole siiani üheski restoranis saanud tõeliselt head kohvi, millega rahul võiks olla. Btw, Euroopa parimat foie gras’d serveeritakse Karlovy Vary’s ja seda enam kui ühes kindlas restoranis. Prantsusmaal võib ühe käe sõrmedel üles lugeda kohad, kus ehedat maksa serveeritakse – enamuses pakutakse “homemade” versiooni, mida eestlane tunneb tavalise pasteedi nime all.

  2. Stepihirm, ma räägin maailma parimatest restoranidest, mitte tavarestoranist, ksu inimesed ei oska kohvi jahvatusastet õigeks panna, vee temperatuuri ja rõhku õige hoida, masinat korralikult puhastada ja vee happelisust kontrollida. ma olen Saksamaa kohvikutest ka tihti mõelnud kui maksan 2 eurot kirbe maitsega espresso eest, et nad võiksid parem kapsleid kasutada. Samas saab pea iga Itaalia bensujaamad head espressot. Maailma tipprestoranis aga võiks ikkagi olla barista, kuidagi nõrk on see kapsli panemine masinasse. Ja tänud Karlova Vary vihje eest 🙂

  3. Nõus väitega, et eliitrestoranis ei sobi masinkohvi käsitööga kokku. Samas ei saa mainimata jätta, et näiteks hea veini või armagnac’i puhul ei ole vahet, kas valad seda kodus ise või teeb seda kikilipsuga sommelier – kõik on peas kinni. Ühe- või kahesõnaga, mis ma öelda tahtsin, et need kõikvõimalikud edetabelid ja M. tärnid ei ole nagunii objektiivsed. Võtame näiteks kasvõi Auberge des Maures või Residence de la Pinéde või Le Louis XV – igal aastal näen, taset ei ole. Seevastu üllatas eelmisel aastal hoopis Sazanka, mis on taseme poolest sammumas järjest ülesmäge.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.