Väikelinna inimesed

Minu viibimine Saksamaal on olnud liiga üürike, et ma saaksin sõna võtta ja üldistusi teha sakslaste kohta stiilis, et sakslased käivad halvasti riides ja söövad halvasti. Ja kindlasti ei kehti see berliinlaste või teiste suurlinna elanike kohta. Meie väikelinnas inimesi jälgides paistab kahjuks karjuvalt silma, et nende riietumisstiil on kummaline, naised on kuidagi erakordselt säratud ja see, mis nad endale toidupoes kärusse laovad, tekitab ahastust. Eestis on valus vahel vaadata  inimeste toidukorvi, sest kui sa näed seal saia, piima, vorstijuppi  ja pudel viina, võib see tähendada enamus juhtudel, et raha pole muuks. Meie küla elanikel tundub see olema rahvusport aga,  et kes saab odavamalt mingit kräppi kokku osta ja selle ära süüa. Tohutu tunglemine käib nimelt sügavkülma vitriinide juures, igasugune südavkülmutatud kräpp pizzast lasagneni läheb loosi.  Ise endamisi muigan, et sellistele kodanikele peabki hobuseliha lasagne sisse panema- saavad mingigi tervist mittekahjustava komponendi oma õhtusöögi seest kätte.

Ma usun, et minu igapäevane poes jõlkumine liigitatakse meie külas varsti kummaliste tegevuste valdkonda, sest kes see poes siis nii tihti käib sügavkülm ostetakse täis ja siis pole ju paar nädalat vaja välja minna majast. Väga vabalt võidakse arvata, et idaeurooplasena käin ma nende poes banaane ja vorsti iga päev imetlemas 🙂

Uskumatu  esmapilgul tundub see, et meie piirkonnas on  palju Michelini tärniga ja lihtsalt heal tasemel gurmee restorane. Arvatavasti selles peitub ka veel sakslase omapära, et kui ta juba välja läheb, siis ta maksab ainult hea taseme eest. Ja kui tärni ei ole, siis olgu odav!

Eks mul ole ka elukaaslasega huvitavaid dialooge tekkinud poeskäimise ja toidu teemadel mis on mõlemale poole harivad olnud. Kuidagi eriti valuliselt võtan ma kriitikat tema suust Eesti restoranide kohta siinmail olles. Kui Eestis mulle tundus, et enamus virisemine on õigustatud, siis eemal viibides tahaks kaitsta omasid  ja öelda, et pole siin “hea elu maal” ka kõik restoranid sugugi hea teeeninduse ja hea toiduga.

Väike irooniline nali:

hobunelas

Advertisements

One response to “Väikelinna inimesed

  1. siin löövadki väikseid laineid erinev traditsioon ja poekultuur … restoranikultuur ka siis veel… jah, eks ikka vaadatakse kraad kõveriti ostide peale agano kui sa ise särad oma teadlikkuse ning kogemustega, siis pole sul ka karta midagi. Oskad põhjendada, selgitada ja argumenteerida oma kaasaga.

    Isegi meil vastseliina poes ei raba vanamutid sügavkülma pitsat ega lasanjet, pinsipäeval ostetakse pigem jahutatud liha, et kodus ise kotlette teha või snitsleid tampida 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s