Suvi ja tulekahjud kuuluvad Portugalis kokku nagu meil Eestis meri ja tuul. Mind lausa hämmastab kuidas kohalikud isegi kuidagi ei reageeri enam sellele kui hommikul üles tõustes avastavad, et lahti jäänud akna tõttu on põrandad paksu tuhaga kaetud.
Olen Portugalis 3 suve viibinud ja igakord suudan ikkagi veel üllatuda, imestada ja muidugi tunda ka ülimat vastikust. Nimelt keegi ei arva, et tulekahjud on tingitud siinsest kliimast. Paraku on nende taga inimesed. Eriti kui jälgida paiku kus tulekahjud möllavad, siis tuli armastab rohkem Põhja-Portugali, mitte kuuma Lõuna-Portugali. Muidugi aitab praegu valitsev kuumalaine asjale kaasa – metsaalused on kuivad ja tuli levib meeletu kiirusega.
Meie regioonis algasid tulekahjud pühapäeval. Inimesed, kes viibisid sel ajal rial(jõgi on portugali keeles rio, ria on looduslik, ookeaniga ühendatud kanal, milles soolane vesi) nägid kuidas veerandtunni järel uus suits taevasse tõusis. Seega keegi ei usu siinkandis isesüttimisse. Paljud arvavad, et tulekahjusi tellivad kohaliku paberivabriku omanikud, kes hiljem saavad poolpõlenud eukalüptid ilma rahata kätte. Kes teab, võib-olla ongi tõsi.
Eile oli ümber meie linna 3 suurt ja üle 20 väikese põlengut. Õhk on sõna otses mõttes paks- tuhka ja suitsu täis ja kohalikud oskavad ka sellest katastroofist lõbustust leida. Nimelt sõidetakse ria kaldale vaatama, kuidas spetsiaalsed tuletõrjujate vesilennukid oma veepaake lennu pealt täidavad 🙂

Sama jutt Delfi Rahva Hääles