Täna hommikul peeglisse vaadates,  vaatas vastu üks ärapõlenud näoga naisterahvas, kel päikeseprillid olid veel tumedad laigud silma alla hõõrunud ja seega otsustasin, et täna teen ühe päikesevaba päeva kodus- mina ja kannuke valget Sangriat ja hea raamat  🙂  Sangria pidi tulema mango ja guaavadega. Eile nimelt jagati juurikapoes Sangriate retseptiraamatukest ja see tundus mulle just südamelähedane (1  küpse mango, 4 väga küpset guaavat, laimikoort, valge vein, limonaad- nagu ikka)

Paraku panin ma käima televiisori samal ajal kui sättisin juurikapoodi toorainele järeleminekuks ja seal teatati, et täna on  Portos Gaia poolsel kaldal suur Tripas à moda do Porto  corrida (võistlus). Paratsiteerides ühe kuulsa  Vene filmi kuulsat fraasi, ütlesin endale: “Sangria ootab! ” ja suundusin rongile.  Rongis küll mõtlesin, et kes see “keenjus” oli, kellele juuli lõpus, keset kõrvetavat kuumust, tuli pähe teha ubade ja tripade festival….

Aga asi vääris kohalesõitu. Kõht oli parasjagu tühi ja jõekaldale seatud lauad ja 21 meest, kes võistlustules olid, et kelle tripad need parimad on,  oli vaatepilt omaette.  Ebaõnn aga on mu tänase päeva nimi- kui hakkasin sellest kõigest pilti tegema, selgus tõsiasi, et  fotoaparaadi akut peab ka aegajalt laadima. Siin   on   üks  video vanemast ettevõtmisest Kristallpalee ees. Nii kui netti imbub tänase päeva video, vahetan ära.  Oi, kuidas mulle meeldis vaadata osade turistide algul kiiret sammu kui nähti, et pidu on- muusika ja palju rahvast. Ja neid grimasse  kui aru saadi, millega tegu.. Olin tubli, käisin kolmes järjekorras ja sõin kolm kulbitäit ube (ja tripasid). Siis valisin kõige põrgulikumalt mägised tänavad jalutamiseks, et väheke kergem hakkaks.

Ja siis saabus teine ebaõnn- üheski poes ei olnud guaavat. (No mis mõttes ei ole- ise jagate oma retsepte ?!  Otsa olla saanud-tulevad esmaspäeval..)  Hea küll, tuleb mango-valge meloni Sangria pisukese mündiga. Pille pani just kodu-limonaadi  retsepti üles, mul oleks hädasti seda home-made limonaadi vaja, aga ei ole aega oodata- läks poe oma käiku 🙂

Niisiis toorained(ei ole pildi jaoks sätitud ja basiilikulehte ka pole, sest kiire oli- janu oli suur!

Ja kannuke jooki, mida tarbitakse kuumal suvepäeval jahutuseks. Mul sai ta valmis küll siis, kui isegi päikeseloojang oli unustatud. Hea sai ikkagi…

Riedeli härrad on Sangriale ka oma klaasi leiutanud, minul läks õige klaasi puudumisel jook viski klaasi ja maitses ka sealt hea.

P.S.  Täna juurvilja poes sidruneid valides, tuli minu juurde lahke proua ja ütles, et need ilusad sidrunid mida ma vaatan, on Hispaania omad ja juhatas kenasti kodumaiste juurde. Oleks ta vaid teadnud, et ma tahan neid vägagi  spanish joogi sisse panna 🙂

Lõpetuseks üks tore link, kus fotode peal nooli vedades, saab toidust teha “restorani toidu ” ja vastupidi