Et selle kala eestikeelne nimetus süsisaba on, tean ma tänu Pillele ja seda saab teada ka Nami- Nami kokandussõnastikust. Mina ristisin ta küll kolekalaks, aga tõsi ta ju on, et neid hirmsaid kalu on teisigi…(pilt on eelmise postituse lõpus) Sellel kalal on eriti kohutavad silmad, need tekivad rõhuvahest kui ta veest välja püütakse- nimelt elab kala väga sügaval.
Selle kalaga peaksid kõik, kes Madeiral käinud, tuttavad olema, kuid ka Portugalis on ta täitsa tegija poe- ja turulettidel.
Eelmisel suvel, Pauloga, ostsime terve kala ja lihtsalt praadisime teda rohkes oliiviõlis- oli väga omapärase tekstuuriga ja maitsega kala. Kuna me püüame siin väikest viisi tervislikult toituda, siis rohkes õlis praadimine ei ole teema momendil. Supermarketis jagati ükspäev lahkelt ajakirja Sabe bem, kus pea kõikide müügilolevate kalade retseptid sees. Tomati ja valge veiniga küpsetatud süsisaba retsepti suutsin ma ka upgrade´ida jättes välja lusikatäis searasva, mis tegelikult oleks maitsele kõvasti juurde andnud…no ja me ei keetnud juurde ka koorega kartulit…aga panin juurde ürte. Portugali köök on miskipärast väga tagasihoidlik ürtide kasutamisel. neil on salsa(petersell) või siis panevad mereandidele koriandrit, nii et ikka on kohe ürt (mulle väga maitseb, aga peab ju tunnistama, et see on kummaline)
Meie linnas on 2 suurt supermarketi ketti: kohalik, mille nimeks Pingo Doce ja veidi eemal hispaanlaste kett El Corte Ingles.(äsja avatud, Paulo ei teagi veel seda uudist) Viimases on olemas ka suur Deli osakond, kus foie gras´d, shampanjad jms. müügil. Aga rahvast käib vähe, kuigi meelitatakse heade hindadega- näiteks tuuni filee kilo oli eile vaid 11 eurot ja ilus punane oli! Õlut on pea 20 riigi oma, Venetsueela, Kuuba jms. eksootilised õllemaad, aga Eesti õlut polnud 🙂 Rahvas armastab oma supermarketit- Pingo Docet kus sisseastudes võtab juba vastu suur loosung ja lubadus, et 70 % müüdavast toidukaubast on kodumaise päritoluga. Seal kipuvad kassajärjekorrad väga pikad olema…
Meie, 2 turisti, sattusime täna sinna spanish kaubamajja, ostsime seda ja teist ja kui poest välja astusime, tekkis korraks mõte, et oleks parem kui need paar tuttavat, keda me siin linnas omame, meid selle kaubamaja kilekottidega ei näeks 🙂
Süsisaba tomati ja valge veiniga:
1. Mine turule ja otsi välja kala
2.Lase müüjal lõigata endale kala küljest seibid (kala on pikk nagu maduuss ja terve kalaga võib ära toita ühe jalgpalli meeskonna)
- Umbes 1 tund enne ahju panemist, hõõru kala soola ja valge pipraga ja kalla peale sidrunimahl (mul jätkus 1-st sidrunist)
- Kui kalad on seisnud, aseta kalad ahjupannile, pane loorber (meie maal saab puu otsast võtta lehekest) , küüslaugu- peterselli õli ja hakitud suur tomat ja oreganot (mul läks käiku oma 300 grammine härjasüda tomat mis hakkas juba käest minema…), aga kuna see tomat on ka siin veidi kallim kui teised, ei ole mõistlik teda muidu küpsetamiseks kasutada ja surtsuke valget veini (minul läks roheline vein). See roake vajas ahju umbes 20 minutit (200 kraadi elektriahi)
- Ava mõni külmkappi hangitud suurepärane Vinho Verde
Kala on kaalujälgijate unistus- valge pehme liha ja kohe tunned, et ühtegi kalorit ei anna- kalarasv on kogunenud naha alla ja lihas teda lihtsalt pole. Kuna meil jäid ära ka kartulid, mida mudruks teha ja sinna oliivõli peale kallata, siis see õrn valge rasvavaba kala rohelise salatiga jättis meile rohkem kaloriühikuid järgi veinile 🙂
Täna tuleb tuuni tartari päev- 11 eurot kilo võimaldab isu täis süüa küll 🙂

see 10% vol seal pudelil mulle meeldib. ja palun saatke DHLiga tuuni siia ka.
hell ja püha müristus, ma lähen nõmme turule miskit kerget ampsu hankima selle jutu peale 🙂
aga nii tore et sa ikka tihedasti kirjutad.
Meil nimelt on 2 tunnine ajavahe, mis mind varakult üles ajab. Marko aga magab, ei tea ajavahest midagi ja mul pole miskit muud teha kui blogida see aeg.
Lugemine on rannas, kuhu hakkamegi kohe sättima…
Jah, ma ka mingi masohhistliku rõõmuga naudin neid Portugali lugusid.
ma ka sooviks Markole sama head und kui siiani:D