Väike maa suure kulinaariaga- Gruusia (vol.1-saiad-pirukad)

2 nädalat turismi ei tee ühestki inimesest asjatundjat ja seetõttu ei ole antud kirjatükk kogu tõde Gruusia kulinaariast, vaid minu sellel reisil kogetu . Kuna ma olin reisil nautija rollis, siis ma isegi ei süvenenud sellesse kuidas kodus mingit toitu järgi teha, vaid pigem kõrvutasin maitseid, mida Eestis Gruusia restoranides söödud ja kohapealseid. Esimene suur vahe ongi  maitsestamine- Eesti grusiinid  kasutavad ürte tagasihoidlikult!  Ostsin sealt ühe retseptiraamatu ka, et  kui  ikkagi tekib ületamatu igatsus nende suurepäraste maitsete järgi ja tahaks miskit valmistada…

Minu kogetu põhjal püsib Gruusia  kulinaaria püsti 2-l ürdil: kinza (koriander) ja tarhun (estragon). Lisaks on neil olemas ka basiilik, aga see on selline lillade lehtedega, mitte itaaliapärane.  Kasutatakse ka münti. Kreeka pähkel ja granaatõun on samuti siinses kulinaarias aukohal ja see on lihtsalt võrratu. Isegi tavalisele tomati-kurgi salatile lisatakse kreeka pähkli kastet ja siis on selle nimi talupoja salat. Praegu ei olnud granaadi hooaeg- need puud just õitsesid. Tomati-kurgi puhul on tähtis, et need oleksid kohalikud- Türgi omad pidid olema halvad 🙂

Tavalist saia tehakse vahvates saviahjudega pagari töökodades

Hatšapuri on aga igal regioonil erisugune ja kõige kuulsam sulguni juustuga variant on imeruli ehk Imerethi piirkonna hatšapuri. Megruli ehk Megreelia (öeldakse ka Samegrelo) piirkonna hatšapuri on sarnane imeruliga, kuid juustu on raputatud ka piruka peale.

Ossetia ja Abhaasia hatšapuri ei ole antud ajahetkel Gruusias poliitiliselt korrektne kulinaaria teema 🙂

Minu lemmik oli aga Adzaaria hatšapuri, kus piruka keskele kuuma sulanud juustu peale,  asetatakse toores muna ja killuke võid  ja see tuleb ise ära segada (Selguse mõttes olgu öeldud, et Batumi on Adzaaria pealinn)
.

Imehea on aga estragoni(tarhuni) pirukas. Seda tarhuni pannakse sisuks ikka lahkelt nagu kapsapirukale kapsast ja see on üks tõsiselt ürdine suutäis.

Tarhunipirukas on see neerukujuline, millest rohelist välja paistab.

Kohalikele meeldib väga ka maisileib mchadi, minu lemmikute hulka see ei kuulunud, aga Kutaisi piirkonna inimestele on ajalooliselt  see leib eluspüsimiseks olnud  sama oluline kui hiinlastele riis. Süüakse seda juustuga.

Eks ma kirjutan tasapidi kõigest, aga leidsin interneti sügavusest päris toreda lingi Gruusia köögist.

Advertisements

8 responses to “Väike maa suure kulinaariaga- Gruusia (vol.1-saiad-pirukad)

  1. oot, a mehed sadamaturul andsid ka sarnast asja vist?? mul kuidagi meenub, et ma oleks seda seal söönud…

  2. Selle munaga värgiga on nii, et kui kõiki hatšapurid peaks sööma tulikuumalt, siis selle munavariandi puhul on see kohustuslik, sest või saab sulada vaid tulikuumas ja muna peab selles sodis ära küpsema. Aga ma arvan, et kui nad kohviku valmis saavad ja seda tegema hakkavad, olen mina küll klient seal korra nädalas käima (hea dieettoit!)

  3. Olen heas mõttes kade Sinu maitseelamusi lugedes, sest saviahjus tuleb ikka õige maitsev hatšapuri. Kahjuks meil Eestis pole grusiinidel head jahu nende saiade tegemiseks võtta (ehk siis ahjust üksi ei piisa).

  4. Naised-naised, seda munaga saia ehk adžarulit saab meil turul absoluutselt iga päev! Sees hõrgutav juust, peal muna ja sulavõi. Ja tõesti, tasub tabada hetke, kui need tulikuumalt ahjust tulevad, sest juustu ja võiga segi solberdatud muna viib jalad suust!
    Vasakule ära, sedasamust adžarulit sööma…

  5. Super uudis! Ma kolistan seal Sadamaturul ju küll õige tihti ja pole seda adzarulit näinud. Pean kohe Luulele teatama- ta minestab!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s