Jõuluaeg ei ole restoranides just see aeg, kus saad öelda, et sa jumaldad oma tööd. Liiga palju on nn. juhuslikku rahvast, kelle peale läheb põhiline aur ära ja nii jääb mõni püsiklient piisava tähelepanuta ja juhtub olukordi, kus püsikliendi veinid otsas ja tellimata. Košmaar kuubis on veel see, et tarnijafirmad poetavad ebakvaliteetset kaupa sekka ja praeguste kaubakoguste juures, ei jõua igat krevetti või karpi eraldi kontrollida. Ühesõnaga pärast sellist halba päeva tuleb masendus, kirjutad öösiti veel tarnijatele kirju kui ebarahul sa oled- aga, mis see aitab. Minu paha tunnet, kui kehva kvaliteediga krevett on kliendi taldrikule lennanud, see ära ei võta. Ja tarnija kinnitus, et seekord oli jah auto temperatuuriga mingi probleem, kuna Euroopas valitseb ebatavaline külm, aga nad teevad allahindlust 15%! (naerukoht!)
Ja täna uus päev, päike paistab ja saan hommikuse esimese telefonikõne stiilis: kuule, mul on siin mõned talle neerud ja maks, mõni oina muna ka. Kas küpsetaks nad koos ära ? No super! Mingit depressioonitabletti pole vaja kui on võimalus sõpradega oinamuna küpsetada!
Siit ka tänase päeva väga deep tarkus: sõpru tuleb hoida ja sõprade veinid olgu alati riiulis! Klientidele võib teha alati allahindlust (15%)
Sõnaseletus: juhusliku rahva all pean silmas inimesi, kes ei ole restoranis käijad ja tulevad välja vaid seetõttu, et on firma jõulu õhtusöök.
Siis ongi too menüü, et “upõga oinamuna nii ubinasupp” 🙂
Õige, naine! Teeme siis koos ühe õhtu kõikide kadunud hammaste mälestuseks 🙂