Pariisi kuulsad kohvikud: La Brasserie Lipp

Selles söögiasutuses  olen ma käinud palju. Esiteks minu prantsuse foneetika õpetaja õhkas väga saladuslikult kui ühes tunnis pidime lugema antud asutuse menüüd kõlava ja selge häälega ette.  Teiseks minu üks hea tuttav, praeguseks 70-tes proua,  käib seal alati kui Pariisis on,  pühapäeviti lõunat söömas, sest just selles restoranis on õnnestunud tal näha nii Mitterand´i, Pompidou´d kui Chirac´i.

Minul nii hästi pole läinud, turistide hulkade vahel nägin ükskord William Leymergie´i, minu lemmik hommikuprogrammi juhti France 2 kanalil…aga ega ma ju neid kuulsusi  väga tunne ka….

Küll aga õnnestus mul esimene kord istuda kõrvuti lauas vanahärraga, kes oli tõeline vaatamisväärsus ja selgus et ta on püsiklient, kes kohvikut pea iga päev väisab juba viimased 50 aastat. See ongi põhjus, miks mulle see koht meeldib- lojaalsed püsikliendid lisaks arvukatele turistidele. Meeldib ka see, et lauad on nii tihedalt koos, et seina äärde istuja jaoks tõstetakse laud eest ära, et ta oma kohale istuks ja sinna ta siis on kinni pandud. Vahel tahaks Tigu kliente Lipp´i saata kui endale mingit müstilist eraldatud nurka püütakse leida ja nina kirtsutatakse, et mingi laud ei meeldi (Liina küll avastas, et meil on Tigus olemas lillat värvi täiesti eraldatud ruum 🙂 )…Antud vanahärra aga lasi kohale kutsuda peakoka kuna oli oma suflee seest õunaseemne leidnud ja võttis seda kui temale suunatud atendaatikatset!  Hiljem on mul Prantsusmaal veel õnnestunud kohata ekstreemseid vanahärrasid, kes põevad kaasasündinud kroonilist  närvivapustust 🙂 Ühest taolisest olen ma kunagi kirjutanud ka (siin), nimega Jean Pierre Coffe, kes otsesaates sai närvivapustuse kui kuulis, et Stephane Bern, muidu kultuurne inimene,  Kreeka traditsioonilise pähklikoogi Karidopita tainast, köögikombainis kokku segab!

Siit saab lugeda ajaloo kohta ja on toredad pildid ka olemas kui tihedalt ikkagi laudu restoranis saab asetada!

Video on hispaaniakeelne, aga hea ja ülevaatlik

Advertisements

4 responses to “Pariisi kuulsad kohvikud: La Brasserie Lipp

  1. Sai Lipp´is käidud. Lauda ette ei broneerinud. Tagasi meid aga ei saadetud ja tundus, et vähemalt tagumises saalis olime ainsad “sissesõitnud”.
    Söök, jook, publik ja kelnerid tekitasid himu sinna istuma jäädagi…

  2. Mul on hea meel, et teile meeldis. Ma olen varem ka Lipp´i soovitanud ja pärast on mulle öeldud, et käituti halvasti ja söök oli nii ja naaetc. Lähemal uurimisel on alati selgunud, et mu tuttavad on ise käitunud nii, et oli põhjust teenindada nagu Benny Hill väikest kiilakat vanameest 🙂 Minule Lipp on alati väga meeldinud 🙂

  3. Sellest ei sa ma tõesti aru, kui minnakse (ükskõik kuskanti, kasvõi Nuustakule) laiama, et olen “Tallinnast ja maksan”.
    Meie kogemused näitavad, et ka siis, kui ei oska kohalikku keelt, hästi, kuid austad teenindajat ja usaldad end nende kätesse, siis saad 110 protsenti oodatust.
    Minu pardikese jalg ja Jaani veiseliha sisefilee olid super ja ei kahetse ka seda, et nende Napoleoni koogi suutsin täiskõhtu lisaks lisada. Ja ausalt – karahvega tellitud riesling Alsassist annab silmad ette paljude meie maa söögikohtade pudeliveinidele.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s