Kolkja sibula-ja kalarestoran

On 2 kohta Peipsi ääres kus ma korra aastas ikka söömas käin. Ei ole nad miskit erilist, et peaks ekstra kohale sõitma, aga need kes Peipsi kanti armastavad ja nagunii seal oma vabu päevi veedavad, satuvad ka välja sööma ja ausalt öeldes: valikut suurt ju polegi….

Üks koht on Kauksi rannas olev söökla, mis on sõna otseses mõttes söökla, millel ka(minu jaoks) ilusaima vaatega väliterrass Eestis. Pärast kuumal liival peesitamist ja karastavat suplust maitseb ka hakkkotlett, mille juurde kefiiri saab rüübata. Männi all istumine ja järvele vaade korvab ka kastmeks pakutava nn. roosa kastme: ketšupi-majoneesi segu.

Kuna söökla ülesanne on pakkuda suvitajatele odavalt ja kiiresti süüa, siis ma olen loobunud ka unistustesse laskumast, et kui vahva oleks sinna teha üks restoran, sest selle järgi pole peale minu kellelgi teisel vajadust…

Kolkja restoranist olen ma samuti keeldunud midagi arvamast, sest loomulikult ei meeldi mulle see steriilne maja ja akna ees pitskardinale lisaks hirmu tekitavast materjalist juberoheline kardin, mis näeb välja nagu Hobbyhalli kataloogi kaup. Aga kuna ka see võibki olla tänapäeva vanausuliste stiil ja kajastab selle koha inimeste maitset, siis ei kobise mitte üks sõna, et oleks võinud olla nii või naa.  Tähtis on see, et leidus üks aktiivne inimene ja tegi sellise asja ära. Et küla on elus ja ei hakka välja surema.  Ei ole ma ka toitude kohta kunagi miskit kobisenud, sest ütleme ausalt: toit on odav, mis siin ikka kobiseda. Ka odavat toitu võiks ju väheke kobedamalt taldrikult serveerida, aga see ka pole oluline ja oluline ei ole, et veinivalik on Kagor ja Santa Barbara.  Kirjutada tahtis ma hoopis oma suuravastusest: ka selles söögikohas serveeriti tsaari koharooga roosa kastmega! Ketšupi-majoneesi kaste on eestlaste rahvuskaste!

Natuke oli kurb, et teenindus oli küll kiire, aga kliendile mitte mingit tähelepanu ei pööratud. Naisterahvas tegi baarileti taga oma tähtsat tööd ja ei pidanud vajalikuks silmi tõsta ja kasvõi noogutada kui inimesed sisse astusid. Kuna tegemist pealkirja järgi restoraniga, siis ma ei tahtnud nagu diskole tulnu suvalisse nurka istuda ja arvasin, et tuleb oodata kuni lauda juhatatakse. Äärepealt oleks lauast ilma jäänud selle ootamise peale, sest tuleb sisse astuda ja kohe istuma prantsatada lauda, mille leiad…. Kuna keegi midagi ei organiseerinud, siis istusidki suures lauas kuhu 6 inimest mahuks 2 inimest ja 4-s lauas 5 inimest lisatooliga.  Ma mõtlesin selle üle, et kas sellises maakoha restoranis, mis ikkagi suve hooajal hästi töötab, vajaks mingeid standardeid a la: ütle sissetulijale tere, uuri välja kas ta soov on süüa või juua( kas tal on reserveering), proovi viia menüü 3 minuti jooksul, küsi menüüd andes, kas kliendid sooviks kohe väikse apero teha etc. Vaadates publikut, siis neid inimesi oleks järsku selline käitumine pigem hirmutanud.

Teenindaja kiituseks peab ütlema seda, et ta oli üksi terve saali peale, saal oli rahvast täis, jutualdis ta ei olnud, aga tööga sai hakkama. Ise nüüd mingi aeg jätaks koha külastamise vahele ja salajas loodan, et tuleb mingi meeldiv areng (näiteks roosa kaste on asendatud kasvõi rohelise sibula-hapukoore kastmega, mis tunduks nagu rohkem teemas olema)

Muide uhhaa oli superhea! Igasugu kalaseljankad ei ole miski Peipsiääre toit! Kalapelmeene võiks ka mitmepeale ühe portsu prooviks võtta, sest  nad on väheke maitsetud. Need, kes armastavad magevee kalu, neile soovitan latikat või koha vanausuliste moodi. Ma ei teagi, miks ma seekord tsaari koharoa valisin….

Foto leidsin aastast 2008 november:

19 responses to “Kolkja sibula-ja kalarestoran

  1. Kärdla rannapaargus saab karbonaadi hiina kapsa-paprika salatiga. Või umbes miskit sellist. Täiesti mittemidagiütlev elamus oli mullu suvel..

  2. Ma võtsin ju lausa vaevaks Rannapaargust ja muudest Hiiu söömlatest vinguda siin:
    http://peastpehme.blogspot.com/2009/07/hiiumaa-kust-saab-suitsukala-ja.html
    Täpselt nagu Pille ütleb – mittemidagiütlev elamus. Villavabriku kohvik oma iseteht küpsetistega oli kordades ehedam.
    Aga Lümanda on meil kindlasti listis – lõuna Lümandas ja õhtu Sääre Paargus. Eks näis, mis saab. Teenindusest ma küll numbrit ei tee, kui inimesed ise heatahtlikud on, aga hiina kapsa peale võin väga kurjaks saada.
    Hiina kapsa üht võimalikku kasutusviisi sai näha esmaspäevaõhtuses Õhtusöök Viiele saates, kus tüdruk tegi kapsast, krevetist ja tomatist “peent” salatit. Vaatasin ja nutsin.

  3. Siin kommenteeriti üht koma teist sellest Kolkja kalarestoranist.
    Istusin ja sõin seal minagi.
    Panin tähele mõndagi.
    Saabus seltskond, kes juba kaugelt õhkas” intelligentsust”. Üks kõrge koer kaasas, tekkis päris särin. Teenindaja (oletan pika patsi järgi, et vanausuline) seletas päris kenasti, et loomad pole teretulnud.
    See ajas mind naerma. Omast arust äge seltskond oli veel pahane, et nende koer pidi lahkuma. Omast arust seltskond arvas endast veelgi päris palju. Ilmselt siiani.
    Ainult see seltskond pole kunagi mõelnud päriselt toidule, mis lauale jõuab. Ja kelle kaudu see lauale jõuab.
    Enne kui minna kusagile sööma, soovitan vaadata, kuhu minnakse. Päriselt.
    Lihtsalt olla shikk kord suve jooksul käia läbi, sealt, vanausuliste kala restoranist pole piisav põhjus.
    Nad valmistavad menüü kohalikust toorainest, saadaval olevast toormest.
    Elatakse vana usu järgi.
    Mis vingute? Lõhet võib ka Tln vanalinnas süüa.
    Ja jääge vingujad sinna, kus pole vaja süüvida millessegi.
    Kolkja restoran pole minu teada reklaaminud end a la carte, vms.
    Ongi ehe ja hea.
    U

  4. Saage aru, te ei lähe restorani vaid vanausuliste juurde sööma.
    Keda huvitab sinu väsimus? Miks peakski?
    Kes oled sina enam kui 1000 aastase usu kõrval?
    Arvesta veidi kohaga kuhu sa lähed ja sulle ei põrnitseta otsa.
    Mina olen küll super teeninduse osaliseks saanud. Naeratust mitte, aga se ei kuulugi selle koha repertuaari.

  5. Väga õige Ursik- sinna minnaksegi vanausuliste juurde sööma, oman ise sealkandis suveelamist, tunnene Raja külast ise vanausulisi, lisaks mu isa sealtkandist pärit ja toetan kogu hingega nende tegemisi ja kui sa väidad, et roosa kaste ja hiina kapsas on 18 sajandist pärit vanausuliste repertuuar, las siis olla. Tegelikult aga vigurdataksegi seal restoranis ja minnakse sellest nn. vanausuliste klassikast kaarega mööda. Keegi ei virise ja ei süüdista, pigem ootame, et tuleks kõrvale üks päris restoran, kus tehtaks selle kandi kööki ehtsalt ja hästi.
    Tallinna seltskond koeraga pole aga see teema, millest siin jutt oli….räägiti hiina kapsast, roosast kastmest ja halvast veinist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.