Laupäevases “Postimehes” on pikk ja põhjalik ja väga haarav artikkel ” Kas oleme piisavalt targad, et süüa” Kristjan Port’ilt.
Artiklis arutletakse selle üle kuidas meie esivanemate energiaallikad ehk toit sisaldas kümneid kordi rohkem taimi ja kuidas põllumajanduse arenemine tekitas nälja, haiguse ja sõja….(suurtootmine oli efektiivsem ja odavam, sinna hakkas kogunema rahvas, Kokkutulnuid hakkas purema katk, koolera ja kõigile ei jätkunud süüa…)
Räägitakse pikalt manipuleerimisest ja tajumehhanismidest (näiteks tegi Frederic Brochet 57-le Bordeaux veini spetsialistele katse, kus värvis valge veini värvainega punaseks ja kõik eksperdid kirjeldasid seda jooki, kui punast veini) Sama loogika on ka kõikidel raju mahe ja ökotoodete tarbijatel- see on aju ja sellele antud info, mis hakkab inimesega manipuleerima ja nad tõepoolest arvavad, et nad toituvad eriti tervislikult- Aga taimsest toidust leiame ligi 12 000 keemilist elementi, mida need valmistavad ehituse, talituse, tolmutavate putukate meelitamise, keemilise kaitse või hormonaalse regulatsiooni jaoks. Tavalises kapsas leidub 49 looduslikku putukamürki, sest kapsas ei soovi enda ära söömist- ja vahet pole, kas kapsas tuleb mahe-bio või tavaliselt põllult. Mõned kapsast loomulikult leitavatest ainetest on isegi farmeritele keelatud, sest nad tekitavad vähki. (kapsas on näide, sama asi on kõikide taimedega)
Panete taldrikule kapsa ja oad ning jooksete hirmunult eemale? Olukord läheb veelgi jubedamaks, kui lisate taldrikule kurki, tomateid, alfa-alfa idusid , natuke sibulat, raputate peale basiilikulehti ja musta pipart. See taldrikutäis sisaldaks vähemalt näriliste jaoks paarikümmet teadaolevat karstinogeeni ja 5000-10000 looduslikku pestitsiidi ja nende laguprodukti. Veelgi enam, me ei tea, kuidas ja kas ja mis tingimusel need ained meie seedetraktis kombineeruvad. Looduses on selliseid aineid kümneid tuhandeid ja jutt E-ainetest tundub selle kõrval lapsemänguna….
Soovitan kõigile see artikkel läbi lugeda, mille mõte on see, et sööge mitmekesiselt, ärge minge peast lolliks ja et terve organism oskab ebavajalikke aineid kõrvale tõrjuda, sest nagunii on kogu toit keemia ja täis mürke! (ilma säilitusaineta tehtud toote loomulikust lagunemisprotsessist tulevad ained võivad organismile mõjuda halvemini kui säilitusaine!)
Kristjani lugude parim omadus on, et need viskavad intriigi õhku ja nõuavad lugejalt oma seisukoha võtmist.
Mina noppisin sealt välja selle iva, et kui tahta maailma kõige tervislikum inimene olla, siis ei saaks enam vettki juua. Iga asi on mürk, sõltub kogustes.
uvitav kust see muhedikud alati võtavad, et “loodusest” pärinev mürk on kuidagi sõbralikum või leebem kui “kunstlik”?
sellepärast mulle see artikkel meeldiski, et pani järelemõtlema selle üle, et täpselt selle, mis ma endale pähe võtan-seda ma ka usun. Tõega pole seal aga mingit tegemist.