Väga hea artikkel toitumisest

Laupäevases “Postimehes” on pikk ja põhjalik ja väga haarav artikkel ” Kas oleme piisavalt targad, et süüa”  Kristjan Port’ilt.

Artiklis arutletakse selle üle kuidas meie esivanemate energiaallikad ehk toit sisaldas kümneid kordi rohkem taimi ja kuidas põllumajanduse arenemine tekitas nälja, haiguse ja sõja….(suurtootmine oli efektiivsem ja odavam, sinna hakkas kogunema rahvas, Kokkutulnuid hakkas purema katk, koolera ja kõigile ei jätkunud süüa…)

Räägitakse pikalt manipuleerimisest ja tajumehhanismidest (näiteks tegi Frederic Brochet 57-le Bordeaux veini spetsialistele katse, kus värvis valge veini värvainega punaseks ja kõik eksperdid kirjeldasid seda jooki, kui punast veini) Sama loogika on ka kõikidel raju mahe ja ökotoodete tarbijatel- see on aju ja sellele antud info, mis hakkab inimesega manipuleerima ja nad tõepoolest arvavad, et nad toituvad eriti tervislikult- Aga taimsest toidust leiame ligi 12 000 keemilist elementi, mida need valmistavad ehituse, talituse, tolmutavate putukate meelitamise, keemilise kaitse või hormonaalse regulatsiooni jaoks. Tavalises kapsas leidub 49 looduslikku putukamürki, sest kapsas ei soovi enda ära söömist- ja vahet pole, kas kapsas tuleb mahe-bio või tavaliselt põllult.  Mõned kapsast loomulikult leitavatest ainetest on isegi farmeritele keelatud, sest nad tekitavad vähki. (kapsas on näide, sama asi on kõikide taimedega)

Panete taldrikule kapsa ja oad ning jooksete hirmunult eemale? Olukord läheb veelgi jubedamaks, kui lisate taldrikule kurki, tomateid, alfa-alfa idusid , natuke sibulat, raputate peale basiilikulehti ja musta pipart. See taldrikutäis sisaldaks vähemalt näriliste jaoks paarikümmet teadaolevat karstinogeeni ja 5000-10000 looduslikku pestitsiidi ja nende laguprodukti. Veelgi enam, me ei tea, kuidas ja kas ja mis tingimusel need ained meie seedetraktis kombineeruvad. Looduses on selliseid aineid kümneid tuhandeid ja jutt E-ainetest tundub selle kõrval lapsemänguna….

Soovitan kõigile see artikkel läbi lugeda, mille mõte on see, et sööge mitmekesiselt, ärge minge peast lolliks ja et terve organism oskab ebavajalikke aineid kõrvale tõrjuda, sest nagunii on kogu toit keemia ja täis mürke! (ilma säilitusaineta tehtud toote loomulikust lagunemisprotsessist tulevad ained võivad organismile mõjuda halvemini kui säilitusaine!)

Advertisements

8 responses to “Väga hea artikkel toitumisest

  1. See Kristjan Port on üldse üks selline mees, kelle pähe on mitme mehe jagu tervet mõistust pandud. (Ja kuna ka mõistusele laieneb energia jäävuse seadus, siis ilmselt seetõttu ongi jälle hulk mehi ning ehk ka mõned naesed nii arulagedad :-D)
    Aga päris laia lauaga ma siiski ei lööks, et mahe pähh ja öko paha – võtame või lihatooted. Ma tahass ikka seda tavalist sinki süüa, mis maal suitsuahjust tuleb, ilma et teda kuidagi nitritisoolasid ja muud säärast jampsi täis süstitud oleks. Või siis sellist jogurtit, mis elab ja maitseb, mitte ei ole valmistatud tuumavarjendite proviandiks. Ja kui ma poest ürdipoti ostan, sii smiks Uus-Kongo tops säilib kauem, kui teiste kodumaiste ürdikasvatajate oma? Sest selles kasvab ürt mullas, mitte kivivilla sees ja väetisevee abil.
    Et noh kusagil on see mõistlik piir ökomaania ja ökopohhuismi vahel. Kristjan esindab sedapiiri ja tervet mõistust üsna edukalt. Aga eks hookuspookus on alati lihtsameelsetele meeldinud ja mõnele kohe meeldib enda elu keeruliseks teha igalt pakilt näpuga eed ja beed taga ajades.

  2. Seda pole kordagi öeldud, et mahe pähh. Öeldud on, et pole vaja lolliks minna selle nimel, et arvad (ekslikult), et see on tervislikum) Öko kui elustiil on igati tervitatav ja mulle väga meeeldib. Pole vaja endale tekitada stressi sellega, kui mahe või ökokapsast poest kätte ei saanud 🙂 Ja maitseelamus, mis puhtast tootest tuleb on jällegi kolmas teema. Maitse on loomulikult puhtal tootel oluliselt parem.
    Minul võttis küll see artikkel kupli selgemaks. Viimasel ajal kipuvad igavlevad koduperenaised liialt palju ja asjatundmatuid avaldusi tegema e-ainete surmavast kahjulikusest. Hea, et keegi tasakaalustab seda hüsteeriat. Ma ise väldin ka nii palju e-aineid kui saan, aga argumendid peavad olema õiged!

    Kui on võimalusi, tuleks ikka eelistada kodumaist, puhast, mahetoodetud. Kui aga pole võimalusi, ei tapa see veel inimest ära ja seda on ka hea teada. Ära tapab ühekülgne toit- liiga palju sarnast mürki kehasse!

  3. Eino mulle ka meeldib mahe, muidu ma ei saaks oma bisnist ju ajadagi. Aga mahetoidu kõrval on veel ehe toit, millele talunik ei vaevu või pole veel jõudnud mahemärgistust saada. Nii et valikut peaks jaguma nii ökomaniakkidele kui lihtsalt tervemõistuslikele.

  4. see piiri leidmine on keeruline ka seetõttu, et pidevalt tehakse uusi avastusi ja luuakse uusi teooriaid. näiteks selle suitsusaunasingi kohta on miinus jällegi see, et el-is tahetakse kindlaks määrata suitsutatud toodete tervisliku tarvitamise normi, kuna need on kantserogeene täis. vinnutamine pidavat hulga tervislikum olema.
    ohjah. keeruline.

  5. no kui see kapsas tõepoolest ei sooviks enda ära söömist, siis ei peaks inimene põldu mitmeid kordi erinevate ainetega pritsima. ma ei vaidle, et kõik on keemia ja lolliks ka ei lähe kui suurpõllult mõne juurika ära pean sööma, aga ikkagi valin võimalusel maheda (loe: loodusliku mürgi, taime enda toodetud, mitte inimese poolt tehases)
    olgu kuidas on, aga kapsa enda mürgist pole küll mingit tolku, niiet loll jutt. ei saa taimeke mullastki välja kui teda juba kirbuparv ründab. hiljem lisandub söödikuid armeede kaupa (kui veel miskit järele jäänud on)
    ei ütleks, et see nüüd väga hea artikkel on, aga kui kedagi mõtlema paneb, siis vast on omal kohal.
    kristjani sõnaseadmisoskust ma muidugi imetlen..

  6. Kristjani lugude parim omadus on, et need viskavad intriigi õhku ja nõuavad lugejalt oma seisukoha võtmist.
    Mina noppisin sealt välja selle iva, et kui tahta maailma kõige tervislikum inimene olla, siis ei saaks enam vettki juua. Iga asi on mürk, sõltub kogustes.

  7. uvitav kust see muhedikud alati võtavad, et “loodusest” pärinev mürk on kuidagi sõbralikum või leebem kui “kunstlik”?

  8. sellepärast mulle see artikkel meeldiski, et pani järelemõtlema selle üle, et täpselt selle, mis ma endale pähe võtan-seda ma ka usun. Tõega pole seal aga mingit tegemist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s