Minu jaoks on artišokk taim, mis mind kõige rohkem erutab. Kui ma veel seal soojal maal elasin, siis kevadeti sai tehtud väljasõite San Remosse, et süüa grillitud ja marineeritud artišokke ja artišoki gratään oli ka jumalik. Alati ostsin ka pundi kaasa ja mitte ükskord ei ole minul artišoki marineerimine välja tulnud. Olen teinud täpselt nagu restoranis kokk või turumüüja on soovitanud: eraldan südame, keedan soola ja sidruniga maitsestatud vees etc. Aga ju on veel mingi võlunipp a la itaallane peab peale sülitama või tilga oma verd peale tilgutama, sest ei maitse omatehtud üldse nii nagu neil seal. Rääkimata sellest, et mina artišokki valmistada ei oska, ei maitse see ka prantslaste või hispaanlaste poolt valmistatuna nii nagu Itaalias mõnel turuletil või trattorias.
Prantsusmaale tuli artišokk nagu melongi koos paavstiga, kui see Avignonis resideerus ja nii ka tänasel päeval laiuvad Lyoni ja Cavailloni vahel ilusad artišokipõllud. Aitähh paavstile, kes gallialaste toidukultuuri rikastas.( Itaaliasse küll saabus see taim Hispaania kaudu, ehk siis maurid rikastasid andaluuslaste igavat toidukultuuri pärast maa vallutamist.)
Hinnatakse üle kõige carciofo di Paestum’it, mis on Romanesco tüüpi – temal IGT märk ja kasvab Salerno provintsis Campanias. (muide panin Euroopa IGT juur-ja aedviljade nimekirja siia üles )
Võhiku jaoks võibki artišokki jagada valgeks ja lillaks ja need omakorda ümaraks või pikaks peeneks jne. Igatahes valgeid sorte tuleb keeta 45 minutit ja lillasid 10 minutit.
Nüüd aga lähen teen käigu Solarise poodi ja Stockmanni, järsku on sinnagi koorem carciofo di Paestum’it toodud ja proovin grillida(kuna aga on 1.mai mitte 1.aprill, siis see nali oli vist kohatu üles panna)
Tigu Tegemised 
Ma pole kahjuks ühtegi viisakat artišokki siinmail veel näinud. Ainult tohletanud ja ühekaupa pakendatud vilju, mis pole minu arusaam artišokist ;(
Hispaaniast ja Prantsusmaalt oleme alati kaasa toonud ja lihtsalt keetnud ja siis sidrunivõisse kastnud. Imehea 😛 (Ja kohapeal nõrkemiseni söönud).
Kas grillitud artišokid kannatavad mingit valget veini kõrvale? Kui õlis küpsetada, siis mõnikord kannatavad; vaatasin, et veebis leitakse, et riis/pasta artišokkidega vist kannatab ka rose’-d…
Pahaaimamatule lugejale seletuseks, et artisokid on nii rauarikkad, et kui juhtud nendega veini võtma, siis on vastik rauamaitse suus (endalgi ükskord hajameelsusest ära proovitud kurb trikk :D). Seega, igasuguste küpsetamata artišokitoitude juurde tuleb heaga vett juua 😉
Ausalt öeldes esimese laksuga ei osakgi öelda. Meelde tuleb, et viimati sõin fritüüritud artišokke Barcelona La Boqueria turul ja sai sinna juurde vino blancot juua ja sellist vastuolu nagu austrile punast veini peale juues suus tekib, ma ei mäleta.
Aga kui asjal on kõrge rauasisaldus, tuleb juua kõrvale kõrge happega veini (sest raud muudab maitse magusaks)- ma usun, et majaveinid, mis me oleme juurde rüübanud just seda on ja siis ei saa veini maitsemuutusest aru 🙂
oi ma tahaks neid juudi moodi tehtud artishokke, mida Roomas antasse. Kusjuures tõesti, meil on nüüd ju kõike saada, spargel ja endiivia ja viigimari ja mis kõik veel, aga õiget head artishokki pole.
Või ongi ehk hea, et miski jääb ka kaugeks ja harva kättesaadavaks?
PS. ma saan aru, et Szolnoki turul ka ei olnud, jah?
Väga sheff, ma vaatasin, et isegi soomlaste Puikula kartul oli sees.