Cal Pep on mu vana lemmik. Töötab ta päeval mõned tunnid ja õhtul mõned tunnid:
Asub see asutus Plaça des les Olles 8 ja see on Vanalinna ehk siis Ciutat Vella La Ribera osas. La Riberas on üldse palju toredaid Baski bintxos baare ja armsaid veinibaare.
Cal Pep on selline asutus, kus restorani osasse saab laudu reserveerida, aga tõeline elu käib baarileti taga. Sinna kohti reserveerida ei saa-kõik käib elavas järjekorras ja järjekord on pikk…. (vaata pilti)
Baarileti taga toimetab ka koha hing- särtsakas(google tõlge ütleb, et pep on katalaani keeles särts) peremees ise. Klientidega tegelevad kohalikud poisid, kokad tundusid olema puertoricolased ja peruulased (Tony Bourdaini lemmikud)
Toit valmib kliendi silme all, toorainet saab näpuga katsuda ja peremehega juttu ajada. Vanasti käis asi nii, et istusid maha ja sulle hakati asju ette kuhjama- nii nagu pliidilt tuli. Paraku on turistide hordid oma korrektiivid teinud ja menüüsse on ilmunud Coca- Cola ja enne uuritakse asja, et mida sa sööd jne. Kliendid, kes lubavad endale kõike enda kanda, saavad muidugi parema elamuse. Meie kõrval seisis näiteks üks ameeriklastest noorpaar oma 45 minutit, et pärast süüa vaid sinki (mida võiks ju igas nurgapealsed baaris ilma järjekorrata süüa) Aga õhkkond on ka midagi väärt…
Tigu Tegemised 
Kas Sul mõni tuline Padron ka ette jäi? Ma olen küll korduvalt ja korduvalt neid Padroni kaunu söönud, nii Hispaanias kui ka mujal, aga no ei satu tulised ette 😦
Kusjuures Cal Pepis ei sattunud, aga päeval turul väikest tintot tehes, kus me ka padrone juurde võtsime, saime mõlemad Kadriga terava kätte 🙂 Sügisel Valencias muide oli neid teravaid tihemini. Järsku kevadel on need piprad magusamad ?
Võimalik. Ma söönud märtsis ja aprillis ja mais 🙂
ma nii tahtsin täna sööma korra tulla, kalakest. a no lapsel ekstrahalb olla, et isegi poolelt kinoseansilt lahkusime (läksin ikka ta kindlal soovil pealeloetud Alice Imedemaal vaatama), nüüd pikutame ja pikutame.
Vaata kui kahju- meil täna meriangerja tagine! Väga hea!