Oleme Paulo ja Kristiina pool juba mitmeid kordi ja mitmel erineval moel soolaturska valmistanud. Abiks on alati olnud see tore retseptiraamat, mida me pildil Pauloga väga tähelepanelikult uurime…

Eile, järjekordsel õhtusöögil tegime seda kala eelroaks ja roa nimetus Bacalhau à Gomes de Sá.

Portugalis on nii palju huvitavaid veine, mida ükski teine veinimaa ei tooda. Punastest eriti kuivadest vahuveinidest võiks teha eraldi postituse;  eile oli Paulo meile valinud 3 veini eelroa juurde maitsmiseks. Need olid 1 valge vinho verde Loureiro viinamarjast, Solar de Serrade punane  vinho verde(serveerimistemperatuur nagu valgelgi veinil nii 6-7 °) ja üks tamme saanud valge Dâo piirkonnast, mille nime ja pilti mul pole, aga oli tore vein. Minu lemmik oli valge vinho verde…

Küll aga tahaks eraldi esile tõsta väga mõnusa apero- valge kuiv porto, mida pikendatud Schweppes’iga.

Põhiroaks olid noorlooma ribid, mida oli hautatud mõnusas piprases  kastmes ja juurde tuli ära proovida suisa 6 punaveini (tõe huvides olgu öeldud, et me ei joonud neid veine ära, vaid degusteerisime- vastasel juhul oleks ma täna surnud ja neid ridu ei kirjutaks 🙂 )

Punaveinidest oli minu absoluutne lemmik Costa de Pombal 1999. Selle veini jaoks siis viimane aatakäik kui teda valmistati vanaaegsel meetodil: kõik kasvanduse viinamarjad aeti ühte vaati ja pressiti mahl ja alati oli üllatus, milline vein siis välja tuli.  Aastal 2000 aga muututi moodsaks ja hakati veini tootma nagu kogu kommertslik veinitööstus seda teeb: kõik viinamarja sordid pressitakse eraldi ja siis hakatakse mahlasid kokku segama- see võimaldab saada ühtlasema kvaliteedi, sest vastavalt aastale hakkab veinimeister mängima,  mis viinamarja ta rohkem peab lisama. Minu arvates on see vana meetod aga kindlasti palju põnevam ja üllatusi valmistav ja eks nn. taluvein, mis endale toodetakse, on ju ikka sellel meetodil.  …  Costa de Pombal alates 2000 aastast, vahetas ka sildi siniseks. Paulo kahjuks seda punase sildiga haruldust ei müü, need on ta isiklikus veinikogus…

Väga tore oli ka Bairrada vein, mis tehtud baga viinamarjast.

Kõige kuulsam vein oli eile 2007 Casa Ferreirinha “Esteva” Douro. Vein on nimelt Wine Spectator’is maailma Top-100-s  minu arvates esimese 10 hulgas. Viinamarjad on Touriga Francesa, Tinta Roriz ja Tinta Barroca. Isiklikult minu jaoks oli see eilsetest veinidest kõige igavam. Aga muidugi vein on veel noor ja nagu Paulo ütles, et teda enne 10 aastat pole mõtet juua, aga ideaalne oleks ta nii 17 aasta pärast…

Shokolaadikoogi juurde sobis  Paulo valitud 10 aastane Madeira ideaalselt.

Äramärkimist väärib ka  suupisteteks pakutud  pâté, mille Kristiina ostis heategevusoksjonilt Prantsuse suursaadiku abikaasa käest-oli imehea..

Bacalhau teemal sissekandeid on veel:  2008 novembris -Bacalhau à Brás ja  2008 detsembris- Jõulud 2008 ja oktoober 2009 Eelmise nädala lemmikud:grillitud bacalhau ja hautatud karuliha