Leidsin Midi Librest toreda artikli 61 aastasest rootsi härrast Sven Borgist, kes rändab maailmas jalgsi ringi.  Sõidukina kasutab vaid ookeanide-merede ületamiseks laevu, aga ei mingeid busse, tramme, autosid. Peatuma ühte kohta jääb maksimaalselt 3-ks päevaks.

Praegu on ta oma teekonnaga,  mida alustas eelmise aasta juunis Põhja-Rootsist jõudnud Languedoc’i. Selle aasta lõpuks tahab jõuda Kaplinna ja siis ookeanit ületades tuleb tal läbida teekond Lõuna-Tshiilist Kanadani.

Sveniga juhtus karm tööõnnetus mõned aastad  tagasi: ta kukkus ühe kiriku renoveerimistöödel 12 meetri kõrguselt alla. Sellele järgnes aasta haiglat, kus kukkumise tagajärjel peaaegu kaotatud nägemist taastada ei suudetud ja mehel on ees väga tugevad prillid. Kuid ka kuu enne haiglast välja kirjutamist, ütles raviarst Svenile, et ta jääb ratastooli. Sven ütles doktorile: ” Aitähh, aga ma eelistan revolvrit!” 6 kuud trenni ja Sven oli jalul. Selle peale saatis ta oma artsile postkaardi ja teatas, et  doktori diagnoos ei olnud hea ja võttis ette ka oma esimese “pisikese” jalgsimatka Rootsist Kreekasse ja tagasi.

Sven katab oma kulud ise- tal oli 2 pensioni Rootsi ja Taani oma, aga  tema Taani pank läks pankrotti ja sinna läks ka kogutud pension… Tee peal on ta kohtunud tõeliste bastards’ itega ja aegajalt on teekond väga ohtlik.

Sõbralikud Bagnols-sur-Céze’i inimesed olid eile õhtul Sveni palunud jääda veel  neile ja hoiatanud lume eest, mille peale Põhja-Rootsist pärit mees sai kõhutäie naerda- tema, kes on harjunud 2 meetriste lumehangedega, teda hoiatatakse 10 cm lume eest!

Siin see sümpaatne onu ongi:

Pilt Midi Librest