Seep-Savon de Marseille

Seep tundub nii tavaline ja igapäevane asi, aga prantslastel, täpsemalt siis marseillastel on isegi seep nagu nende Pastis‘ki märkega- “Le vrai savon de Marseille”,  ehk siis Marseille tõeline seep (sellest saab oletada, et eksisteerib sadu valeseepe).

Prantsusekeelne wikipeedia teatab uhkelt, et seepi on Prantsusmaal kasutatud juba antiikajast peale ja gallialased oskasid juba väga uhket seepi teha lambarasvast ja (lehtpuu)tuhast(sest seebikivi ei oldud veel avastatud).  Ka Eesti taludes keedeti kodus tegelikult ju sama moodi seepi. Ja keemia arenedes arenes ka seebi tootmine ja kes seda täpselt teab, millest tänapäeval see seep valmis keedetakse.

Prantsusmaal aga juba aastal 1688 kehtestati seadusega, et  ainult need seebid, mille valmistamisel on kasutatud kõige puhtamaid koostisaineid(oliivõli) ja on valmistatud iidseid meetoid kasutades, tohivad kanda nime Savon de Marseille.

Seebi valmistamine on sama põnev protsess nagu veinitegu:  esimest etappi kus koostisaineid kuumas potis kokku segatakse nimetatakse L’empâtage- kokkukleepimine, seejärel tuleb keetmine, pressimine, seejärel l-épinage, mis tähendab liigse vedeliku eemaldamist, seejärel likvideerimine, mis kestab 8-10 päeva ja kus seebimeister käib seepi “maitsmas” ja likvideerib kõik liigse nagu sade etc…., seejärel kristalliseerimine ja lõpuks le moulege ehk vormimine.

Oskusi antakse edasi isalt-pojale, sest tegemist käsitööga- väga täpselt tuleb teada, millal tuleb kuivavasse seepi süvendeid teha, millal seep kuubikuks lõigata, millal pitser peale pressida ja kuidas päikese ja tuule käes kuivatada.

Vaid vähesed seebitehased Marseille ümbruses kasutavad tänapäeval seda iidset meetodit ja kuna maailma on vallutanud ökohullus, siis on just need seebid väga moodi läinud. Marseille seepi ei pakendata, ta  on 100% biolagunev ja lisaks on tootmine keskkonnasõbralik.

Tänapäeval tehakse küll ka keha ja näohooldussarju kuhu lisatakse õie ja puuvilja lõhnaaineid, aga need pole nii paduöko asjad..

Mis teada tuleks? Valged  Marseille seebid  on valmistatud palmiõlist ja rohelised oliivõlist. Mõlemad on ultra(!) nahkaniisutava toimega ja on hüper-super allergikutele ka sobilikud.

Seebimeistreid  nagu ka parfüümide ja lõhnadega tegelejaid ühendab organisatsioon- Université Européenne des Senteurs et des Saveurs, kus korraldatakse kõigile huvilistele raha eest kursuseid.

Mina küll paduöko person ei ole, aga peab ütlema et see pakendamata roheline oliivõli seep, millele veel ühele poole grammid peale pressirud, meeldib mulle väga. Ja veel rohkem suured seebid, mille küljest poest tükk lõigatakse ja sulle kaalutakse…

Advertisements

6 responses to “Seep-Savon de Marseille

  1. Kusjuures kui eelmisel suvel paar tretti üle Itaalia piiri Nizzani tegime, siis ma lootsin neid seepe leida, aga ei (käisin nii La Fayette’s kui pisikestes tränipoodides. Ju siis oleks pidanud veel edasi Marseille poole sõitma?
    Aga kunagi müüdi Stockmannis toredat vedelseepi, kus väike poiss peal – Le petit marseillaise. Enam ei ole sedagi.

  2. ja siis oli mingil ajal veel galanterii. telemaja vastas kreutzwaldi tänaval on ühe ukse kohal siiani veel pleekinud tähed “galanterii”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s