Meie puhkus hakkabki läbi saama, praegu hakkame kohvreid pakkima, et homme hommikul Lyoni minna ja sealt esmaspäevaks Genfi lennuki peale…

Eile oli meeleolukas õhtu Renata ja François (keda Anatoliks kutsutakse kuna sõpruskonnas pidid kõik François´d olema) pool, kus grilliti Baski vorstikesi, verivorsti, sealiha ja pardirinda( kõlab nagu Eesti pidu!)

Kui Bernard(sisustuskuntsnik, kellel me käisime külas esimesel õhtul) kuuleb, et me pühapäeval Lyonis oleme, teeb ta kohe telefonikõne Nicolas le Becile, kel 2 tärni restoran ja pannakse meile laud kinni. Bernard palub, et chef isiklikult meie eest hoolitseks (kuna saabuvad suured tähtsad restoraniomanikud Eestist) Natuke piinlik on, aga Bernardi pole võimalik peatada.

Jutt käib lauas põhiliselt Birgette Bardot teemal, kellega Bernard on hea tuttav ja François on mänginud 3 aastaselt mingis filmis BB last (filmi nime täpsustan täna üle) Muidugi lubati mulle, et järgmine aasta kui ma tulen, lähme Birgitte´le Saint Tropezi külla.

Täna õhtul oleme külla kutsutaud Pierre´ile ja Christelle´ile, kes elavad Narbonne´i lähedal Minervois veini aladel. Nad on külla kutsunud ühe kohaliku veinitootja ja see tahab meile oma veine esitleda. Jälle asi, millest tahaks hoiduda, aga juba hilja. Samas, kui vein on hea(mulle Minervois väga meeldib) eks siis vahetame oma La Clape´i välja.

Lisamata ei saa jätta, et meid on tabanud soojalaine: päeval üle 30 kraadi ja õhtul 25 kraadi….

Ma pole kunagi uskunud, et inimestel aias aiapäkapikud on- olen pidanud seda rohkem (komöödia)filmi elemendiks, et mõnda tegelast iseloomustada. Aga võta näpust: Renata on kogu oma aia selliseid asju täis pannud. Ei kommentaari….