Vahepealne elu on kulgenud tõelisel puhkuselainel: meri, päike ja restoranid…Meie kaasaveetud läpakas on nii hädine, et ei saa wifit kätte ka hotellis, kus wifi olemas ja kood meile antakse. Ühendus katkeb kogu aeg  ja pole üldse fun internetti külastada.

Aga pajatada tahan neljast restoranist, mida me viimase 4 päeva jooksul külastanud oleme.

Kõigepealt  Peniscola viimase õhtu restoran El Peñon. Tegemist pererestoraniga: ema ja tütar köögis ja 2 nooremat meest , kas siis pojad või väimehed ette kandmas ja peremees aegajalt abis nõusid koristamas ja muidugi kõige tähtsam asi: külalistele maja poolt  „tuisutopsi“ pakkumas. Restoranil on Guide Routard, Guide Vert Micheline ja Guia Total Anaya C Valencia soovitused.  Ja ikka oli hea küll ja see kuidas nad tööd tegid: 2 meest 2 terrassi ja saali peale(saalis oli tõsi küll vaid 5 lauda) Selle koha spetsialiteedid on ühepajatoidud mereandidest.  Seda lõhnabuketti, mis ninasõõrmeid tabab, kui ahjupotil lauas kaas pealt võetakse, pole võimalik sõnadega kirjeldada. Meie valisime pajaroa, mille sees oli merikurat, kaheksajalg, vongoled ja veel miskit karbid. Kelner tõstis ise toidu taldrikusse, aga me käisime saiatükkidega potis veel kastme järel… Aperatiiviks olime joonud Sangriat, mida ka valmistati ilusasti meie silmade all ja kuhu sortsutati 3 sorti alkoholi sisse…Mu elu parim Sangria- mitte mingi Barcelona Plaza de Realil joodud turistijook..

Fotokat ma kaasa ei vedanud, nii et pilti mul sellest suurepärasest pajaroast pole.

Aga aadress on  Santos Martires 22, Peniscola. Sealkandis reisides, tasub see restoran kindlasti külastamist.

Restoranist suundusime randa, kus toimus  fiesta lõpetamine, mille auks lasti õhku tohutu kogus ilutulestikku: Etendus kestis 30 minutit ja vaatepilt oli võimas.

Pildid on tehtud Valencias, meie nn.kodurestoranis, kus 3 õhtut järjest söömas käisime.