Midagi pole teha, olgu see Pariis tõsine metropol ja suurlinn, lõunas on aga elu palju toredam. Inimesed on teised: isegi tumeda nahavärviga ja a-tähega algavad inimesed ei ole nagu Pariisis hüperaktiivsed ja agressivsed.
Eile õhtul tuli minu tervituseks 10 minutine vihmake, kuid õhtu oli superilus ja soe: istusime õues kella 1-ni öösel ja kampsunit ei vajanud…
Külas käisime eile Nicole-il ja Bernardil, kes on sisustuskuntsnik. Pakuti toredaid tapaseid, sealhulgas minu lemmikut tête de veau-d(vasikapeast tehtud süldilaadne vorm) pisikeste cornishonidega. Aperatiiviks oli vein Gascogne-ist: Ugni Blanci ja Colombardi segu, 10,5 kraadi, pisikese mulliga:lihtsalt super( Domaine Tariquet) Pearoaks oli pasta Nice’i kandi vana retsepti järgi, mis meenutas carbonarat, aga oli palju vürtsikam…
- vaade s66gitoale
- 2 chefi 6petavad kuidas syya teha
- l6puks antakse syya!
Viimase pildi peal pererahva väga prantslaslik koer püüab basseinist kala!
Kui mu arvuti kohale j6uab, sàtin pildid normaalseks: pererahva arvuti on m66dunud sajandist ja isegi wordpress ei toimi siin nagu peaks…
Tigu Tegemised 
nende pliit tundub mõnus…
ja mina nõuan viivitamatult seda pasta retsepti! meil maarjaga juba paar päeva carboonara jutuks olnud, aga kui seda veel nice’i moodi teha… oioioi.
meil on siin igavesti tore sügis, ainult et üks lõunamaa linnuke käib aeg-ajalt oma lugudega kiusamas 🙂
mitte et meil nende lugude vastu midagi oleks…
koer on maru lahe! Köök on jah äg ja söögituba ka. Roog võis mõnusalt maitseda.
Retsepti ma ei tea, aga nàgin kuidas ta tegi. K6igepealt praeti lardonid oliiv6li ja kyyslauguga, siis sulatati yhe potiga pliidil v6id ja sinna lisati Cayanne-i pipart ja kolmandas kausis olid lahtiklopid munad riivitud parmesan tyypi juustuga. Vot samas jàrjekorras hakkas ta neid pastale peale surama ja tulemus oli vàga hàà!
no see esimene ots enne mune ja parmesani on erinev 🙂
proovime järgi.
mõnusat homset merd ja päikest!
meil oli täna sõpradega menüüs lambakints juurikate ja vana rammusa punaveiniga, ikkagi sügis.