Eilne 6htu m66dus jàllegi turisti màngides. Kui hommikul oma linnakeses suurt cafe au lait-d j6in, maksis see 1.80. Pàrastl6unal Champs-Elysees paralleeltànaval sai pisikese espresso eest maksta juba 2.80. Teenindus oli 4 korda kehvem seejuures…

Prantsusmaa kriisiuudis on see, et vastupidiselt meile kus kàibemaksu t6steti, langetati neil kàibemaksu restoranidele. Endine 19, millegagi on alates juunikuust 5,5 %. Ja hinnad restoranides on t6esti veidi langenud…ma ei saanud aru, kas see vàrk kehtib ainult restoranidele v6i kàib see üldiselt toidukaupade kohta… Samas on nüüd kuum uudis taxe carbone, mis hakkab kehtima 2010 ja t6stab bensiini(kütuse) hinda…

Aga turistist edasi: Pàrast seda kui olin oma uute kingadega làbinud vahemaa Triumfi kaarest kuni Pont Neufini m66da Saint Honarè ja Rivoli tànavat,  olid mu jalad nii làbi(samas polnud mul ühtegi villi) ja k6ht nii tühi, et otsustasin minna kreeklaste juurde Ladina kvartalis. Siit leiab k6ige-k6ige turistilikumad restoranid terves linnas, ainus pluss Kreeka restoranide juures on see, et seal t66tavad t6epoolest kreeklased. Turisti piirkonna Prantsuse restoranide k66gis aga 100% mustad, araablased jne… S6in àra hiiglasuure lambavarda, tulel küpsetatud, aga kuna ühtegi ürti ega soola-pipart polnud lisatud ja laual oleva soola -pipraga pàris 6igeks maitset timmida ei saanud, annaks hindeks 3-.  Karafini vein oli erakordselt halb.. laudade vahe oli 1 cm- nii et Tigus kàime me ruumiga kuidagi hooletult ümber.

Restorani vastas aga oli kohe silt-“Piano bar et  Bar à vin”  ehk veinibaar;  m6tlesin, et teen klaasikese head veini enne hotelli minemist. Menüü oli paljut6etav- Loire, Bordeaux, Burgundia, Cotes du Rhone….v6tsin klaasikese Pinot Noiri,  maksis teine 9 eurot klaas…ja siis hakkas nali pihta: vein oli 2008 aasta oma  ja ta valati tüüpilisse Prantsuse restorani pisekesse klaasi- Pinot Noir ja spestsiaalses veinibaaris- tulge m6istusele!  Lahkusin veini joomata ja samasugune eba6nn tabas mind tàna hommikul Gare de Lyonis.  M6tlesin, et teen oma hommikukohvi seal- rongi oodates. Istusin maha ja mustanahaline kortsus pükstega teenindaja t6i mulle menüü- olin nàljane ja vàsinud: mitte ükski eskalaator ega lift ei t66tanud, tassisin oma kohvrit treppidest üles.  Sain menüü, tellisin oma kohvi ja croissanti àra ja tundsin mingit ebameeldivat l6hna, m6eldes, et kas m6ni kodutu on m66da jalutanud… Ja uskuge v6i mitte- kui see must(et mitte 6elda neeger) minu kohvi ja saiakesega tuli, sain aru, et tema haiseski kehavedelike jàrgi- nii nagu kodutud, arvatavasti püksi teinud… Süüa ma ei suutnud- tükk aega v6itlesin peale tuleva iiveldushooga. Pàrast rongis m6tlesin, et oleks minuga selline asi Tallinnas juhtunud, oleks mul vihast veresoon peas l6hkenud…

Rongis oli esimene kàik  restoranvagunisse- kohvi ja v6ileiva jàrgi-seal hakkas teenindaja minuga saksa keeles rààkima,vàites, et minu prantsuse keelel  olla saksa aksent!  Saksa keelt ma ei ole 6ppinud, aga ju siis  Brüno naljad Tigu k66gis, on mu aksendi àra muutnud 🙂

Igatahes j6udsin ma Frontignani, esimesed aperitiivid mere ààres on tehtud ja sain teada, et siin kandis pole 4 kuud vihma sadanud- kuni tànaseni, sest mina saabusin….àikesepilved on üleval, kindlasti kavatseb külmaks ka minna. Sain tàpselt 3 tundi nautida 35 kraadist palavust 🙂