Alain Ducasse tegi hiljuti avalduse, et vähendab oluliselt liha osakaalu oma Pariisi restorani Plaza Athénée menüüs.
Minu arvates on see hea idee- Ducasse läheb üle kõrgekvaliteetsetele keemiavabadele ehk organiilistele toiduainetele ja ei viska kala ja mereande menüüst välja ja mingis koguses jääb ka liha alles. Kuigi esimesed pealkirjad ajalehtedes olid a la Ducasse muudab oma 3 tärni restorani taimetoidurestoraniks.
Leidsin ühe vana sissekande- väike lõbus pilajutt kuidas inglasest taimetoitlane tuleb Pariisi kohvikusse…
Avaldasin selle aastal 2009, aga lugesin täna juhuslikult, tundus ikka hiigla lõbus…
************************
Eile sattusin ma toreda lõigu peale Stephen Clarke-i raamatus Merde 2 ja tahaksin kirja panna episoodi, kuidas Pariisi söögikohta saabub inglise turist ja soovib taimetoitu saada…
Turist oli umbes 30 aastane ning varustatud peaaegu kõigega, mida inglise keelt kõnelev Pariisi külaline vajab pikaks nädalavahetuseks vaenulikul välismaisel territooriumil: orkaanikindel anorak, reisijuht koos naabruskonda käsitleva peatüki vahele pistetud sõrmega ning alaliselt kahtlustav ilme…..
… oli reede hommik, poole kaheteistkümne ringis. Ta kõndis teetuppa, vaatas valvsalt ringi ja nihkus Benoit poole, kes seisis ja uneles, põsk surutud vastu sooja teekeedunõu….
“Quelles sont les options végétariennes? (Missugune on taimetoidu valik)” küsis turist. Tal oli tugev inglise aktsent, kuid hääldus oli väga selge.
Bemoit katkestas eelmängu teekeedunõuga ja pühendas oma tähelepanu uudsele intellektuaalsele väljakutsele. Temalt ei olnud kunagi varem taimetoidu valiku kohta küsitud. Prantslasena ei olnud ta isegi ette kujutanud, et säherdune asi olemas on. Ent ta tuli hästi toime. Ta osutas menüüle tahvlil, ning teatas pikaldases, selges prantsuse keeles, et siin on kõvasti taimset värki- soojad juustuleivad, salatid, küpsekartulid- tal tuli ainult välja valida.
Turist vaagis seda hetke vältel.
Mais pourquoi vous ne marques pas les options végétariennes avec un signe végétarien? tahtis ta teada (Aga miks te ei tähista taimetoidu valikut taimetoitlase märgiga)
Signe végétarien??????
Oui. Mees matkis menüüle V tähe kirjutamist.
Aaaa-. Benoit kummardas ettepoole ning usaldas mehele, et me ei söendaks midagi taimetoiduks märkida, sest see peletaks prantslastest kunded minema. …
Turisti see ei veennud.
Est-ce que vos pommes de terre sont végétariennes? küsis ta (Kas teie kartulid on taimsed?)
Ei, mõtlesin, kartulid on inimsööjad. Katsu vaid ühele kahvel sisse lüüa ja ta hammustab sul käe otsast.
Loomulikult sain ma aru, mida ta küsis. Kas täidis oli vegetaarne? Kuid küpseoad on küpseoad. Ta pidi teadma, et need ei ole konnaneerud hobusevere kastmes.
Alguses oli Benoit hämmingus. Tema loogiline prantsuse aju jooksis kokku, kui sattus vastakuti inimesega, kes küsis, kas köögivili on taimetoit. Õnneks aga õpivad Prantsusmaa koolilapsed kaheksateistkümnenda eluaastani filosoofiat, seetõttu oli ta võimeline sooritama suurejoonelist hüpet külgmõtlemisse.
“Miks te ei võiks lihtsalt võtta juustu-ja tomatileiva?” pakkus ta.
Est-ce que le fromage est végétarien? (kas juust on taimne?)
Sedapuhku oleks Benoit vaimsest kurnatusest äärepealt minestanud…
“Ei, see on Prantsuse juust”ütlesin inglise keeles.” Kunagi ei või teada, kas juuretis on loomne või taimne. Aga kui olete Prantsusmaal suutäiegi juustu ära söönud, siis pole sellel mingit vahet:”
Vedas meil, mõtlesin, et aeg on varajane ja pole vaja järjekorda teenindada.
Selsamal hetkel mõistsin ma prantsuse kelnereid.
Nad tõttavad teenindama üheaegselt 20-t lauda ning satuvad vastamisi säärase selliga, kes küsib taimetoidu valiku üle. Kiirustav kelner mõtleks enesest mõistetavalt, et taimetoitlase puhul on esimene valik pista ta peadpidi kempsupotti.
Peale ajaraiskamise on siin nimelt tegemist teatava ebaviisakusega. Chef veedab aastaid kokakoolis, koostab kuude kaupa menüüd, veedab tunde koostisosi ostes ja toitu valmistades, ning siis tellib turistide perekond kolm tavalist omletti ja spagetitaldriku. Ketšupiga. Justkui oleks Michelangelo kavandanud Sixtuse kabeli ja siis tatsab paavst sisse ning teatab: “tead, ma arvan, et mulle meeldiks hoopis katta kõik ühtlase poolmati värvikihiga:”
” Vaadake, te räägite prantsuse keelt tõesti hästi”, ütlesin mehele ” kuid pole mõtet keelt kõneleda, kui te ütlete selles asju, millest kohalikud iialgi aru ei saa. Nad ei hooli siin põrmugi taimetoidust. Nende meelest on igaüks, kes ei saa pooltooreks jäätud loomalihast orgasmi, igavene silmakirjateener. Nende silmis on Prantsusmaale tulev taimetoitlane nagu keegi, kes annab kasinusvande ja asub siis haaremisse elama….
__- – _ Aga te peaksite oma menüüs taimetoidu valiku ära märkima, vastas ta…
jne….
Raamat nagu mainisin Stephen Clarke “Omadega sees ehk Merde 2 “
Tigu Tegemised 
😀
ma panen selle enda suvelugemise järjekorda.
minu poolest nautigu taimetoitlane taimetoitu, aga jätku muud rahule, a la tigedat soigu teemal, et issake kuis sa vaest loomakest sisse vopsid või et kas ikka õun on puult loomulikul teel alla potsatanud.
sellistele ma hakkan tavaliselt ilmekalt ja värvikirevalt kirjeldama kodust jänesetappu… või kiitma oma lihunikku, kus lihakerede vahel jalutades valid endale tükke välja.
ma jälle mõtlen, et too kenasti prantsuse häälduse ja laused äraõppinud inglane oli sellepoolest mats, et läks külla võõra maa restorani ja hakkas seal targutama.
Ta kahtles igas taimetoidu tooraines – siis võinud turu päält prantsusmaal endale lehelised ja kasvulised ööbimispaika osta ning ise vaaritad.
Mulle tundus kut uskumatu Toomas:)
Siit järeldan, et klienti teenindada ei ole kerge amet.
mulle tehti märkus maila peale, et kuis ma nii hullu juttu võin kirjutada.
ütlen veel kord, aeglaselt ja rahulikult, ma ei halvusta taimetoitlust, võin ka ise a la kolm päeva jutti süüa tatraputru ja õhata tema headusest lugulaulu.
aga ma ei kannata kui näiteks kuskil suurel õhtusöögil hakkavad mõned kodanikud ohkima ja puhisema, kuis nemad kohe ampsugi võtta ei saa, kõik liuad on hirmsat liha täis etc. ja mis inimesed need on, kes seda jälkust suu sisse võtavad.
ja jänesetapp, kuna me kodus neid peame ja asjal on söögieesmärk, siis pole ma neid lasknud endale lähedale ega hakanud emotsiooni tekitama teemal “kui nunnud loomakesed” etc.
kokkuvõtvalt ei pea ma taimetoitlast lihasööjast paremaks ega vv. kuid ei kannata asjata soigu ega teiste valikute halvustamist.
Tead Maarja- mingis eas peabki oma tutvusringkonda kokku tõmbama. Võib-olla on see taimetoidu kõrvalmõju, et inimestel aju kokku jookseb ja aru ei saa, kui tehakse irooniat topakate kohta, kes oma tarbijaõigusi taga ajavad ja taimetoitluse kui sellise vahel. Mina ei saaks nende inimestega suhelda: ükskõik, millest sa räägid- tunnevad nad, et peavad endast ja oma valikutest rääkima. Las istuvad oma kaalikatega oma kodus ja ärgu tulgu teistele “valgustust” tooma.
Kaalikast saab valgustust küll jah, õige lähenemise korral. Nii nagu ka ubadest ja kapsast 😀