Riigipüha andis võimaluse pikemaks nädalalõpuks ja Tigu kollektiiv ja sõbrad sõitsid sel korral Peipsi äärde puhkama ja kala sööma. Ise pole ma veel Tallinnasse jõudnudki- plaanin homme hommikul vara sõitma hakata ja otse Tikku tööle minna… Nii et illustreerivad pildid tulevad kui fotoaparaat kodus kohtub juhtmega…
Sel aastal olid ka kohalikud kaupmehed juba ette arvestanud, et tuleb pikem nädalavahetus ja ilusad ilmad toovad linnast “suvitajaid”, nagu meie, kõiksuguste imelike soovidega.
Meil on Raja küla lähedal väike saunake nimega Riio olnud pea 10 aastat ja oleme alati hädas olnud, et Peipsi ääres võid osta kõike muud peale värske kala. (Vein tasuks ka linnast kaasa osta)
Sel aastal aga algas kevad teisiti…… kohalikus kalapoes, mis on ka söögikoht, nimega Kuldkala, (asub Mustvee-Tartu mnt. umbes 8-l kilomeetril) , oli letti laotud ilusad värsked latikad ja kohad. Peale selle veel suitsusiiga, suitsulutsu, suitsulatikat jne. Konservis sai kaasa osta haugimarja ja lutsumaksa õlis, millest sai hakitud sibula ja hapukoore lisamisel meie lemmikamps. Peipsi tint tomati marinaadis oli kahjuks otsa saanud… Maarja on oma blogis sellest elamusest ka kirjutanud
Kuldkalas olid värske kala hinnad sellised Tallinnast odavamad- latika kilo maksis 60 krooni ja minu 2 kilone koha maksis 160 krooni ehk siis umbes 80 krooni kilo.
Järgmisel päeval Kolkjas aga Kala- ja Sibularestorani ees olevast kalaputkast, ostsin ma 2 latikat, mis kaalusid kokku üle 2 kilo 30 krooni eest ehk siis 1 kala 15 krooni! Pärast autos hakkas kahju, et ma vägisi sellele mehele 100 krooni ei jätnud- kuidas võib mingi asi nii vähe maksta?
Grillitud latikas, mis oli määritud peterselli-küüslaugu õliga ja keeratud alumiiniumisse (et ei jääks restile kinni) – see oli tõeliselt hõrk maiuspala!
Kohalikest uudistest veel niipalju, et peagi avatakse Alatskivi mõisas Shoti restoran.
Itilt sain aga infot Sangastest asuva Rukkimaja restorani kohta, mis tundub ka igati tore asutus olevat (ei ole kuidagi seotud meie Peipsi teemaga)
Riio juurde tagasi tulles, peab mainima, et sel aastal nägi meie vana saun ka uut ilmaimet- saunaseinale tõmmati üles voodilina ja näidati sinna peale filmi, täpsemalt Briljantkätt.
Aga veel suurem ilmaime oli KÕU antenn, millega meie vanasse sauna ka internet saabus…
Voore külalistemaja Kolkja Kala ja Sibularestoran Mustvee baar terrassi ja järvevaatega
too Kuldkala oli igati broo koht, eriti õnnelik olin ma kuivatet vobla üle, mis tõi meelde kuldse lapsepõlve, nii 5-6 aastat vana ja naabrilastega ujupõie tossutamine nende rabaäärses saunas.
kusjuures voodilina mulle tundub jäi Riiosse, kodus ma seda ei tuvastanud.
Voodilina on minu autos- mis ma teen temaga, konserveerin juulikuuni?
Mudugist konserveeri 🙂