Olin tänaseks tellinud 3 kilokest merikuradi saba fileed. See mis saabus, oli uhke- 6 kilone terve saba. Tema puhastamine oli ka puhas rõõm- nahk maha, luu välja (no ikka tubli tund aega jändasin) ja potti puljongiks. Järgi jäi ilus valge liha…ja oi, kui kallis see kala veel oskab olla!
Kui prantslased meil novembris köögis töötasid, siis valmistasid nad merikuradist oma kodukandi Sete spetsialiteeti La bourride de baudroie-d.
Kuna meil sai keedetud valmis ka kena puljong, siis täna teeme meie hoopis Camargue-i kalasuppi, kuhu käivad veel peale merikuradi tükkide vongoled ja krevetid. Loomulikult rouille kaste saatjaks.
Raamat Euroopa kalad kirjutab sellest kalast nii:
Suur, hea maskeeringuvõimega röövkala, kes varitseb saaki merepõhjas lebades. Kui tema “sööta” puudutada, vallandub tal haaramisrefleks ja seetõttu on tema saagiks langenud ka merelinde ja seedimatuid objekte nt. isegi vasest teekandik. Eemaldatud peaga merikuradid on Euroopa turgudel hinnaline kalatoode.
Sõber Roomast ütles, et Itaalias kutsutakse inetuid naise selle kala nimega….huvitav küll, miks- nii nummi kala ju 🙂
Tigu Tegemised 
kallis, ma armastan sind nagu merikuradit?;)
oo, meil nemad ka turul igapäevased kodanikud. armsakesed teised. kui mul õigesti meeles, siis 24 euri oli nende kilo, või 34. neljapa vaatan järgi.
aga tänane rabarbariotsing oli päris viljakas, terve purgi moosi mandlitega leidsin kohalikust stockmannist, a see oli ka ainumas toode kus rabarbar esindet.