Praegu ringihiiliv gripp võttis mindki  2 päevaks maha. Võib-olla oli ka lihtsalt väike külmetus ja väsimus… Täpsemalt- täna tuleb tööle minna ja ei saa lubada endale enam haige olla.

Eile hommikul sättisin ennast mõnusalt patjade vahele ja otsustasin päev otsa vaadata televiisorit ja juua raviteed.

Miks ma sellest kirjutan, on aga see, et vaadates ära 2 seepi, täpsemalt siis  Saint Tropez-i ja Vaprad ja Ilusad,  sain ma aju sisse augu…

Arvatavasti ei  suuda ma  nädal aega siia blogisse midagi kirjutada- pean mingit taastusravi saama sealt nähtu vastu.  Ma hakkan  tõsimeeli uskuma, et selliseid filme kasutatakse vanglates poliit- ja sõjavangide vastupanu murdmiseks.  See on hoopis tõhusam kui piinamine.

Ma ei ole Vapraid ja Ilusaid aastaid jälginud, aga see ei olegi eriti vajalik. 10 minutiga umbes, on võimalik ennast kurssi viia, et mis siis toimub selles elulises ja tõetruus mammutseerias… Vahepeal on Forresterid mehi juurde sünnitanud ja Tayloril on käsil nüüd armusuhe uue Forresteriga- nimelt Brooke pojaga.  Samal ajal on ta ise sünnitanud lapse,  aga kunstlikul viljastamisel oli kogemata kasutatud hoopis Brooke munarakku ja seetõttu nõuab nüüd Brooke, kellel ematunded on tekkinud, last endale… Aitab eksole- ükski Mehhiko telenovela ei saa selle lähedalegi…

Saint Tropez, mida ma hommikuti enne tööleminekut ikka silmanurgast vaatan,  on paraku ka asi  ainult  silmanurgast vaatamiseks.  Sest ega seal pole olukord targem kui Forresteride juures:  Caroline, endine laulja, on olnud vahepeal (10 seeria jooksul oletame) väga tubli ja õppinud advokaadiks- linna parimaks. Tema endine elukaaslane Sam on mõrvatud ja ükspäev ilmub linna mees, kes on koopia Samist ja palkab Caroline ennast kohtus esindama. Kogu linn teab, et uus  mees on petis ja kaabakas, aga näe Caroline on nii hea advokaat, et ikkagi võidab kohtus ja siis hakkab uus mees oma sarnasust ära kasutama, et Carolinilt raha välja pressida… Lõpp oli aga õnnelik- halbadest said head:)