Kuna alles eile õhtul sai saabutud ja läänest itta tagasiliikumine kulgeb väga raskelt, siis pikemalt ja piltidega reisimuljeid panen kirja siis kui elurütm ja mõtlemisvõime on taastunud.

Lühidalt võib öelda nii- trip oli tore, muljeid on palju- sõin oma elu parimat tuunikala, jõin ära oma elu suurima Margarita kokteili-mis oli tõesti mitte huge, vaid astronomical huge (hommikul kahjuks oli seda tunda), sõin igal võimalikul viisil valmistatud conch– i. Kui keegi selle eluka eestikeelset nime teab, oleksin väga tänulik ka seda teada saama…, pea igal hommikul sõin Benedicti mune hollandaise kastmega-taustaks palmid ja ookeanivaade..ööbisin (1 öö)üliromantilises hotellis Miami ühel saarekesel. Hotell oli mõeldud honeymoonideks ja see oli igati läbimõeldud ja tõepoolest lastega reisijatele ta ei sobi- kuigi lapsed jumaldaksid seda- basseinid, jacuzzid, saunad jne. Kõikjal olid sildid – only adults ja lastelele oli nurgatagune koht mõeldud.  Meile selgitati, et keegi, kes oli siia hotelli tulnud romantilist nädalalõppu veetma ja eest leidnud basseinitäis kilkavaid lapsi, oli väga negatiivse artikli valmis treinud ja pärast seda hotell  hoolitseb selle eest, et “täiskasvanuid” ei segataks. Tegin seal oma 1000 pilti, aga panen praegu lingi hotellile, kes huvi tunneb. Grove Isle hotel. Ma ei tea palju see asi hooajal maksta võib ja tavalisele sisseastujale- praegu ei olnud kõrghooaeg  ja  me Markoga  olime ainsad päevitajad ja basseinide  kasutajad, sellega kaasnes ka baarmen, kes ainult meid teenindas ja käterätte ulatas (ju siis teised külastajad tegelesid tubaste honeymooni asjadega) Meile maksis see 200 dollarit+ 75 dollarit hommikusöök ja resort´i tasu(ja anti see kõige luxim tuba- aga infot sellise võimaluse kohta sain ma hotelclub. com.-st kus ma olen juba nn. platinum liige ja saan pidevalt mailile inffi just selliste tavaliselt mitte minu liigasse kuuluvate asjade kohta(a la 1000 euro eest katamarani rent enne tormi või just see, et enne ennustatavat külmalainet, laseb luksusushotell hinnad korralikult alla…). Arvata võib, et sellised asjad maksavad umbes 2 korda rohkem tavaliselt. Me eriti selleks luksuseks polnud valmistunud- pakikandja oli harjunud vist oma kärule vaid Louis Vuittoni kohvreid tõstma, seekord pidi ta Marko H2O spordikotti tõstma….teine nali oli autoga- Lexuse või Corvette  asemel tuli autoparkijal parkida meie rendi Pontiaci, mille väljanägemise kohta ma ütleks, et auto ei olnud just “Ilu Instituudist” välja tulnud ehk minu arvates oli auto paras peletis(kuigi tuttuus)

Mina tahtsin ühe öö ka Calle Ochol ööbida- Miami nn. Little Havana piirkond,  kus tundusid motellid ilma rahata olema, aga üks külaskäik päevasel ajal sinna  andis kõhutunde, et õhtul on see siiski no-go zone (hirmus inetu oli!)

Mulje jättis ka Itaalia restoranike Cafe Romana  Art-Deco rajoonis kuulsal Espanola Way-l. Restoran ise oli nii  kitš kui asi üldse olla võib- isegi  Vana- Rooma sõduri vormis mees kõndis tänaval ringi ja kutsus sisse. See, mis mulje jättis oli veinikaart-  tundub, et restoran oli väsinud klientidele Pinot Grigio pudelite avamisest ja seetõttu olid muidu veinid nii 35 dollarit ( kallis koht!), siis mingi tavaline Veneto Pinot Grigio oli pandud 60 dollarit pudel- kui nii väga soovite seda, siis makske!

Key West oli muidugi jumalikult ilus- seal nägime ka eestlasi -küll päikeseloojangu tseremoonial, küll Hemingway maja ees..

  Chicago-Miami- Key West- i jutt nagu lubatud- tulevikus…