Avastasin täna kohkumusega, et sellest nädalast tulevad kliendid meile juba oma jõulupidusid pidama, aga meil ei ole ühtegi jõulukaunistust veel paigaldatud ja pole neid ka õieti. Hommikul tuli hea mõte, et teeme tahvli ette veinitünni peale santons´idest(pühakujudest) jõulu crèche´i (sõim)nagu seda Provence´is tehakse ja lootsin, et ma saan sellist asja osta Jyskist. Kõik muu mõttetu kraam oli seal poes olemas, mitte aga Jõulusõime tegelasi.
Santons´id on käsitsi valmistatud savist kujukesed, igas suuruses ja igal teemal. Tigus on meil näiteks olemas Provence´i naine, kes kärul veab ära oma veini trimpavat meest. Oleme ta tõstnud baarileti kohale riiulile, kuna lapsed väga armastasid seda kuju kiskuda, aga see on kunstiteos ja kallis. Jõulude ajal pannakse aga välja Jeesulaps, Maarja, külapagar- kalamüüja, idamaa targad, lambad ja eeslid jne.
Provence´i traditsiooni tuli santons alles pärast Revolutsiooni. Enne seda tegid creche´i Jõulumissa ajal kohalikud lapsed ja päris loomad. Suur Prantsuse Revolutsioon keelas aga igasugu religioossed sümbolid, kirikud tehti kujudest tühjaks. Kuid perekonnad hakkasid seda ikkagi edasi tähistama, korjates miniatuurseid koopiaid sellest, mida kirikus enam näha ei saanud. Kui revolutsioonääride usuvastasus rauges, sai santonside valmistamine päevavalgele tulla. Alates 1803 aastast pühendati Marseilles terve detsembrikuu foire aux santons´ile ehk siis nende kujukeste laadale. See laat toimib tänapäevani- väike video eilselt laadapäevalt Marseillest .
Aga nagu ikka, peaks Peter Mayle tsiteerima:
Küllap olete märganud, et kõik need santon´id põhinevad 18 ja 19.sajandi tegelaskujudel. Omades väga suurt austust traditsioonide vastu, loodan ma, et varsti näeme me sõime ümber mõningaid figuure, kes peegeldavad tänapäevasemat Provence´i külge: torumees, postiljon, elektrik, mees kes paigaldab satellitt-tv taldrikuid, UPS minibussi juht, kohaliku autoremonditöökoja mehhaanik, võiks olla isegi mõni turist- kindlasti on nad väärt seda, et neid kaasataks sellesse, mis on lõppude lõpuks hea tahte hooaeg kõigi inimeste suhtes. Neil on kahtlemata rohkem asja Provence´i ellu kui põhjapõtradel.
Kui kellelgi on Püha perekond ja mõned külanarrid, pagar, veinimeister, eesel , mõned lambad ja Idamaa targad välja jagada, siis Tigu laenaks neid jõuluks.
Tigu Tegemised 
lambad on ka ainsad, mida kõigil on. Mul vaja inimesi ja nende maju ja lauta, kuhu see sõim ehitada… Peab vist nädalavahetusel Marseillesse sõitma.
Legomehikesed vist ei sobi? Legodest saaks jõulusõime ka teha… 🙂
Kulla tigulised, ma olen hea meelega abiks, kui Marseillesse vaja sõita, komandeerige mind!
Sel aastal jääb jõulusõim ära- liiga hilja hakkasin mõtlema. Aga selle aasta augusti veedan ma jälle Prantsusmaa sees- eks ma siis pean juba jõulusõime ära ostma…Jääb muidugi lootus, et Jyskisse tuuakse ikkagi Hiina Rahvavabariigis valmismeisterdatud teosesid, mis oleks u hinna poolest 50 korda soodsam. Need Provence santonsid on kuradi kallid…
aga miks mitte teha pisut varem väikese veini juures väike töötuba? ma olen kindel, et me oleme võimelised meisterdama mitte ühe, aga mitu sõime?
Mina võin ausalt öelda, et käelises olen ma zero dosage. Champagne kohta kasutatakse seda väljendit kui see ei oma grammigi suhkrut- mina ei oma grammigi käsitöö oskust.