Seoses 31. oktoobril toimuva Eesti restoranide protestiaktsiooniga soovin jagada mõtteid turismi ja toitlustusvaldkonna seisu üle. Minu hinnangul on Eestis turismi- ja toitlustussektori arendamine algusest peale olnud vildakas – riik on käsitlenud seda pigem teisejärgulise majandusharuna, võtnud nagu  “matka- ja sööklamajandusest.”-  üleolevalt, a la et me soovime  tegelda targemate majandusharudega. – ükssarved, higtech.. ..Restoranid, hotellid…need ju täituvad iseenesest. Ja kindlasti restoranid ju ei maksagi korralikult makse(tüüpmõtlemine)

Võtame Eesti kõrvale näitena Portugali, mis on aastaid sihipäraselt investeerinud turismi arendamisse. Külastasin Portugali esimest korda 2001. aastal, kui turism oli peamiselt suunatud kohalikule ja Hispaania turule. Algarves käis ka rahvusvahelisemat seltskonda, aga ei saa võrrelda tänase päevaga. Vahepealse ajaga on Portugali valitsus astunud mitmeid konkreetseid samme – nad on arendanud turismi infrastruktuuri, toetanud kohalikke ettevõtjaid ning teinud jõulist rahvusvahelist turundust. Viimase kuue aasta jooksul on Portugal korduvalt pälvinud maailma parima turismisihtkoha tiitli. 2024. aastal nimetati Lissabon Euroopa parimaks kulinaarseks sihtkohaks, edestades mainekaid kulinaarialinnu nagu Pariis, Kopenhaagen ja Barcelona.

Eesti ühines Michelini giidiga 2022. aastal ja sellega liitumine eeldas riikliku investeeringut sõlmimist- aitäh Eesti valitsus ja EAS- aga see kõik oli jube hilja, juba aastal 2012 oleks selle investeeringu pidanud tegema.

Mis on see turismile panustamine siis Portugalile andnud? See on toonud siia ka rahvusvahelisi infotehnoloogia hiiglasi, kes on oma kontoreid avanud. See on toonud rahvusvahelist messiturismi. Ja hunniku kuulsusi, kes on siia elamise ostnud.

Muidugi, eks ole ka igasugu “kulinaaria” arendajaid ka pigem omakasu peal väljas olnud, kui midagi tõsist arendanud.

Nüüd maksudest: võrdleme hotellide, restoranide ja toidukaupade ehk restoranide jaoks vajaliku tooraine käibemaksumäärasid Eestis ja Portugalis.

• Eesti – Eestis on hotellide käibemaks praegu 9%, ja  see tõuseb 2025. aastal 13%-le. Restoranide käibemaksumäär on 22%, ja plaanis on see tõsta 24%-le, mis asetaks Eesti toitlustussektori maksukoormuse Euroopa kõrgemate sekka. Toiduainete KM, mis on restoranidele tooraine, kehtib Eestis üldine käibemaksumäär 22%
  
  .
• Portugal – Portugalis on hotellide käibemaksumäär 6%, mis aitab sektori hinnataset madalal hoida ja  toetab turismisektori kasvu. Restoranides kohapeal tarbitavale toidule kehtib 13%-line km ning alkoholile 23%-line km, mis on Portugalis standardne. Toiduainetele soodusmäär 6%, mis vähendab toorainekulutusi restoranidele ja muudab toitlustuse soodsamaks​.

Muidugi võib statistika järgi väita, et elu Eestis on parem kui Portugalis – keskmine palk on kõrgem ja teatud elukvaliteedi näitajad on paremad. Kuid viimastel aastatel on minu poole pöördunud üha enam eestlasi, kes uurivad, kuidas käib kinnisvara soetamine Portugalis – nad ütlevad, et „ei jaksa enam seda head elu Eestis taluda!“ Loomulikult ei ole Portugal mingi paradiis, ja eriti neile, kes tahavad kolida just valitsuse tõttu, võib Portugali riigijuhtimine suure pettumuse valmistada.

Miinuspool – Portugalist lähevad ikka veel  paljud käsitööoskustega mehed „pikka eurot” teenima Šveitsi, Prantsusmaale, Saksamaale ja Luksemburgi, kuid soovivad lõpuks oma kodumaale jõukana naasta. Nad kõik teavad, et Portugalis ootab „a vida boa” – hea ja rahulik eluviis. Eestist aga otsivad uut kodumaad ka paljud pensionärid ning sugugi mitte ainult kliima pärast. Nad on Eesti “heas elus” pettunud.

Eestist vist enam massiliselt Soome ehitustöödele ei minda, mis nagu näitab, et Eesti palk on konkurentsivõimeline.

Aga hea elu juurde kuulub kindlasti võimalus ka siis,  kui oled madalapalgaline, käia nurgapealses kohvikus ja aeg-ajalt väljas söömas! Käia kontsertidel ja teatris. 

Võrdluseks toon mõned hinnad: tass espressot maksab keskmiselt 80 senti, piimakohv kuni 1,20 €. Majaveini saab alla 10 euro(pudel)ning kolmekäiguline lõunapakkumine koos veiniga maksab 10 eurot (jah, hinnad on tõusnud!). Kahekesi mereandide restoranis söömine, vein arvestatud, võib maksma minna kuni 40 eurot inimese kohta, olenevalt toiduvalikust, kuid soodsamaid võimalusi leidub alati ja hakkama saab ka 20 euroga.

Portugalis on tasuta suvekontserdid laialt levinud trend, kus paljud omavalitsused ja riiklikud institutsioonid rahastavad kohalike ja rahvusvaheliste artistide esinemisi. Neid kontserte rahastatakse selleks, et teha muusika- ja kultuurielamused kõigile kättesaadavaks, ilma et publiku osalemine sõltuks piletihinnast. See võimaldab inimestel osa saada kvaliteetsest kultuurist olenemata sissetulekust.

Lisaks finantseeritakse ka väiksemaid kohalikke artiste, pakkudes neile võimalust esineda suuremale publikule. Sellised tasuta kultuuriüritused on muutunud olulisteks kogukondlikeks sündmusteks, mis tugevdavad kohalikku kultuurielu ja on väga populaarsed nii kohalike elanike kui ka turistide seas

Eestis on infrastruktuuri arengut paljuski ignoreeritud, jättes väljaehitamata neljarealised maanteed ja Muhu ning mandri vahelise silla, samas kui ressursse on kulutatud projektidele, nagu Pärnu lennujaam. Rail Baltica on ka minu arvates tohutult hiljaks jäänud! 

Portugal on viimase 30 aasta jooksul teinud suuri edusamme teede ehituses. riik välja arenda riikliku teedevõrgu, mis hõlmab umbes 3,300 km maanteid, mis ühendavad põhja-lõuna suunalisi ja ida-lääne suunalisi olulisi marsruute, sealhulgas otseteed Hispaania piirini. Portugalis on kasutusel ka kaasaegsed lahendused, nagu Via Verde elektrooniline tasusüsteem, mis automatiseerib kiirteemaksude kogumise ja on mugav nii kohalikele kui ka turistidele.

Sildade ja tunnelite ehitamine on samuti Portugalis edenenud kiiresti. Vasco da Gama sild Lissabonis, üks Euroopa pikimaid sildu, avati 1998. aastal ja hõlbustab suurt liiklusmahtu, ühendades Lissaboni piirkonna teiste tähtsate sihtkohtadega. Samuti on ehitatud mitmeid uusi maanteid ja viadukte, mis toetavad mitte ainult sise- ja välisliiklust, vaid aitavad ka muuta maanteevõrgu ohutumaks ja sujuvamaks. 

Selle ambitsioonika arendustegevuse taustal on Portugal kindlustanud oma positsiooni kaasaegse ja ulatusliku infrastruktuuriga riigina, kus on lihtne ja mugav reisida nii kohalikul tasandil kui ka piiriüleselt. Portugal on tõusnud infrastruktuuri kvaliteedis ja ohutuses Euroopa Liidus juhtivate riikide sekka, muutes selle atraktiivseks sihtkohaks nii turistidele kui ka rahvusvahelistele investoritele. 

Eestis on infrastruktuuri arenduse viivitused ja piiratud investeeringud takistuseks nii turismi kasvule kui ka transpordi kvaliteedile ja ohutusele riigis üldiselt. Kui palju on Annas ja Ussisool olnud laupkokkupõrkeid, mille tagajärjel hukkuvad inimesed?

Selline jutt sai – alustasin restoranidest ja lõpetasin Ussisoos!

Riik peab hakkama tõsiselt investeerima infrastruktuuri, et toetada turismi ja majandust tervikuna. Kuigi külalislahkuse sektori arendamise võtmeroll on ettevõtjatel, vajavad nad riigipoolset tuge maksusoodustuste ja rahvusvahelise turunduse näol. Eesti telgi või boksi püstitamine mõnel Dubai või kusiganes messil, et tutvustada kama ja vürtsikilu pole paha, kuid seda on vähe! Läbimõeldud koostöös(niinimetatud pikk plaan) riigi ja ettevõtjate vahel võiks Eestist teha arvestatava ja jätkusuutliku turismisihtkoht. Portugali kliimaga me ei võistle, aga Eestis on turistil küllaga avastamist! Toiduturism on raudselt teema- aga Eesti hinnad on pöörased.