Tekst ilmus ajakirjas  Edasi  2023 aasta suvenumbris.

Edasi saad tellida siit

Vinho Verde piirkond
 

Loode-Portugalis asuv Vinho Verde on muljetavaldava geograafilise mitmekesisusega piirkond kus tehti veini juba Rooma impeeriumi aegadel.

Piirkonna põhjapiiriks on Minho jõgi, mis on osaliselt ka Portugali ja Hispaania piiriks. Lõunas eraldab piirkonda Douro jõgi ning idas piirneb see Peneda, Gerês’e, Cabreira ja Marão mäeahelikega. Läänes avaneb vaade Atlandi ookeanile. 

Aerofotodel meenutab maaala suurt amfiteatrit – looduslikele nõlvadele paigutatud viinamarjaistandused tõusevad mererannast järk-järgult sisemaa mägedesse. 

Vinho Verde on suurim geograafilise kaitse all olev DOC piirkond Portugalis ja üks suurimaid ka Euroopas. See tähendab, et kõik selles piirkonnas toodetud veinid peavad vastama rangetele kvaliteedinõuetele ning neil on õigus kanda Vinho Verde DOC märgistust. 

Viinamarjakasvatusega on seotud umbes viisteist tuhat majapidamist, kuid vaid 370 neist villib oma kaubamärgiga veini.

DOC Vinho Verde jaoks on lubatud 45 viinamarjasorti ning suurema PGI (Vinho Regional) Minho märgistusega veini jaoks 67 sorti. Enamus neist põlisviinamarjasordid.

Vastuolulised arvamused.

Vinho Verde veinide kuvand ei ole kahjuks seotud kvaliteediga. Veinide iseloomustamiseks kasutatakse sõnu puuviljane, värske, kerge ja konkurentsivõimeline (loe: madal) hind ning just see viimane, teeb Vinho Verde’st Portugali enim eksporditava veini. Kuid need samad omadused mis aitavad veini palju müüa, põhjustavad ka selle, et enamik tarbijaid ei võta veini tõsiselt ning ei ootagi sellelt mingit kvaliteeti, vaid lihtsat ja odavat rüübet.

Viimastel aastakümnetel on Vinho Verde piirkonnas tehtud kõva kvaliteedihüpe. Tänu veinimeistrite pingutustele ja investeeringutele kaasaegsetesse veinivalmistustehnikatesse, säästvasse viinamarjakasvatusse ja kvaliteedikontrolli, on piirkonnas viimastel aastakümnetel toimunud mitmeid positiivseid muutusi ning Vinho Verdest on saanud mitmetahuline piirkond kust leiame veine laias skaalas- lihtsatest kuni  ambitsioonikate ja suurepärase kvaliteedi- ning pika säilitusajaga veinideni. 

Kahjuks loobivad masstootjad tootjatele, kes püüavad Vinho Verde veinide kuvandit muuta tõsiseltvõetavamaks, paljuski kaikaid kodaratesse, reklaamides rahvusvahelisel turul Vinho Verdet kui kerget veini, mis sobib hästi nii basseini- kui terrasipeole, ujutades turu üle odavate, poolmagusate ja kihisevate veinijookidega. 

Pedro Garcias, Portugali veiniajakirjanik ja -kriitik, ütles ühes oma intervjuus juba palju aastaid tagasi: “Mateus Rosé(kerge mulliga ja madala alkoholisisaldusega Portugali enim eksporditud vein) on Portugali jaoks erakordne ja väga oluline kaubamärk, kuid riigi seostamine Mateus Roséga oleks halvim, mis Portugaliga juhtuda võib. Samamoodi on Vinho Verde piirkond palju enamat kui Gazela, Casal Garcia või Muralhas!”  Kahjuks on paljus läinud nii nagu senhor Garcias kartis – maailma jaoks seostub Vinho Verde vaid mullitava odava suvise  veinijoogina,

Teisalt üllatas mind isiklikult väga ka James Suckling, Wine Spectator’i teenekas ajakirjanik, kes hindas hiljuti Casal Garcia  valget veini 100 punkti skaalal 90 punktiga. Mul ei ole isiklikult selle veini vastu midagi, sest kindlasti on tegemist geniaalse tootega,mis maailmas hästi müüb, aga 90 punkti tundub liiast.

Müüdid ja tegelikkus

Müüt 1: Vinho Verde on roheline ehk toores vein! 

Kuuldes nime “Vinho Verde”, on kerge järeldada, et see viitab kuidagi toorele, rohelisele ja teisejärgulisele veinile, sest otsetõlkes see sõnapaar seda ju

tähendabki – roheline vein. See arusaam on tõest üsna kaugel. Erinevalt rosé- või oranžist veinist, millede nimetus tuleneb veinivalmistamisel saavutatud toote värvist, viitab Vinho Verde veinile, mis on valmistatud Vinho Verde DOC piirkonnas(DOC=kontrollitud päritolunimetus). 

Nimi “Vinho Verde” viitab hoopis piirkonna lopsakatele, rohelusse uppunud maastikele ja veiniaedadele, mitte veini värvile või iseloomule. Lisaks on ju olemas Vinho Verde punane-, rosé- ja vahuveini.

Iga Vinho Verde pudel on identifitseeritud ja sertifitseeritud ning omab etiketil garantiipitserit, mida annab välja Vinho Verde viinamarjakasvatuskomisjon CRVV (Comissão de Viticultura da Região dos Vinhos Verdes).

Müüt 2: Vinho Verde viinamarju koristatakse toorelt!

Ei! See on üks enamlevinud müütidest, et Vinho Verde veinid on madala alkosisaldusega kuna marjad koristatakse enne küpseks saamist. Tänapäeval kontrollivad tootjad viinamarjade küpsemist väga rangelt, kuid piirkond on Atlandi ookeani mõjude all ning seetõttu akumuleerivad siinsed viinamarjad vähem suhkrut kui soojemates piirkondades, seepärast on veinid madalama alkoholisisaldusega ning neis säilib rohkem happesust.

Müüt 3: Vinho Verde veinid on madala alhoholisisaldusega!

Kuigi eeskirja järgi tõepoolest on Vinho Verde’le ette antud maksimum alkoholisisadus 11,5%, on siin palju erandeid. 11,5 % reegel kehtib tegelikult vaid  kõige madalama kategooria veinide puhul. Veinidel, mille etiketil on viinamarjasortide või alampiirkonna tähised või kvaliteeditähised nagu “Escolha”, “Grande Escolha”, “Superior”, “Reservas” jne, on lubatud alkoholi % 10-14 vahel.

Müüt 4: Vinho Verde on kergelt mullitav vein

See ei ole samuti täpne arusaam, sest kerget gaasi lisatakse peamiselt madalama kvaliteediga veinidele. Vinho Verde kihisemine on minimaalne ja seda ei tohiks segi ajada vahuveinides leiduva intensiivse karboniseerumisega. See kerge spritz, mida tuntakse kui “petillance”, lisab veinile mõnusat värskendavat puudutust. 

Müüt 5: Vinho Verde veinid tuleb kiiresti ära tarbida, sest ei säili kaua!

Ei. tegemist ei ole Beaujolais Nouveau tüüpi veiniga! Tavaliselt villitakse piirkonna valged veinid saagikoristusele järgneva aasta kevadel.

Kuigi paljud Vinho Verde’d  on tarbimiseks parimad  noorelt, tuleb meeles pidada, et kvaliteetveinid küpsevad pudelis edasi. Mõned veinid võivad pudelis edasi areneda 3-5 aastat ning on veine, mida võib vabalt üle 10 aasta küpseda lasta.

Viinamarjad 

Nagu eelpool mainisin, on üle 60 viinamarjasordi, mida kasvatatakse ja on lubatud veinides kasutada.Väike kokkuvõte tuntumatest viinamarjadest

Alvarinho’t,mis Hispaanias Galicia piirkonnas tuntud Albariño nime all, peetakse Vinho Verde viinamarjade kuningaks. Alvarinho veinid on elegantsed ja aromaatsed, neis on elav happesus, rikkalik tekstuur ja virsiku, tsitruseliste ja troopiliste puuviljade noodid.

Loureiro, Vinho Verde teine staar, pakub õrnade lillearoomide, karge happesuse ja mineraalsete nootidega veine. Loureiro elegantses ja aromaatses profiilis, leiame apelsiniõit, laimi ja rohelist õuna, mis annavad veinidele värskust. Loureirot nagu ka Alvarinhot toodetakse palju ühe sordi veinina.

Trajadura, teistes piirkondades tuntud ka kui Treixadura, on hinnatud tänu oma võimele anda Vinho Verde veinidele värskust ja tasakaalu. Trajadura toob esile õrna puuviljasuse, sageli tsitruse- ja õunanootidega ning pakub mõõdukat happesust. Trajadura segatakse sageli teiste viinamarjasortidega, et parandada veinide üldist harmooniat.

Avesso  on üks kõige haruldasemaid viinamarjasorte Vinho Verde piirkonnas. Nimi Avesso tähendab tagurpidi iseloomu ning kuna ta kord on “tagurpidi”, siis selle viinamarja kasvatamine on tõeline katsumus- ta vajab erilisi tingimusi, et särada. Avesso kasvuala on Douro oru vahetus läheduses, Baião piirkonnas kus mullastik vaene kuid suvel on piisavalt soojust, mida see mari armastab.  Kuid see mari on tundlik haigustele, eriti jahukastele ja mädanikele ning väga tundlik päikesepõletusele. Tegemist on väga happelise marjaga ning vaid korralikult küps mari annab hea tasakaaluga veini. Ka veinimeister peab väga hoolikalt jälgima fermentatsiooni protsessi. Kui vein oksüdeerub enne kääritamise lõppu, siis päästa teda enam ei anna. Kuid kui kõik tingimused on kenasti täidetud, saab sellest viinamarjast suurepärase aromaatse, intensiivse värviga, hea happega,  huvitava lõhnabuketiga veini kus aroomis on segu marjadest ja kuivatatud mandlitest. Sellele viinamarjale soovitavadki veiniasjatundjad viinamarjakasvatajatel rõhku panna, sest see oleks vein, mille eest ka kõrgemat hinda küsida ja võiks tulevikus konkureerida “suurte veinidega”.

Azal on Vinho Verdes haruldane viinamarjasort, mida sageli hinnatakse selle ereda happesuse ja unikaalse amoomiprofiili poolest. Azal veinidel on tsitruselised noodid, nagu sidrun ja laim, ning iseloomulik mineraalsus. Seda sorti kasutatakse sageli nii ühe sordi veinides kui ka seguveinides, lisades värskust ja elavust.

Arinto on kogu Portugalis laiemalt levinud viinamarjasort.  Vinho Verdes lisab Arinto veinidele särtsaka happesuse ja tsitruselise iseloomu ning see sobib hästi ka ühe sordi veiniks. 

Borraçal on haruldane viinamarjasort, mis annab veinidele keerukuse ja iseloomu. Borraçal veinidel on intensiivne ja elav värv, pehmed tanniinid ning punaste marjade, nagu kirsid ja metsmaasikad, maitsed. Seda sorti kasutatakse sageli seguveinides, et täiustada veinide struktuuri ja elegantsi.

Vinhão on laialdaselt kasvatatav sort, mida kasvatatakse kogu piirkonnas selle kvaliteedi tõttu kuna see on ainus kohalik punane sort. Vinhão annab veinidele intensiivse granaatõuna punase värvi, veini aroomis on intensiivsed küpsed punased marjad.

Vinho Verde alamregioonid, veinimajad ja veiniturism

Eestis kahjuks ei tunne Vinho Verde alamregioone ka veinimüüjad. Vinho Verde on jagatud 9 alamregiooniks: Monção e Melgaço, Lima, Cávado, Ave,  Basto, Sousa, Baião, Paiva ja Amarante.

Veinisõbral oleks hea teada, mis alamregioonist vein tuleb, sest tegemist on ikkagi suure piirkonnaga kus mullastik ja mikrokliimad erinevad üksteisest kohati nagu öö ja päev ning ka kasvatatavad viinamarjasordid on erinevad. 

Monção e Melgaço

Asub piirkonna põhjaservas ning see regioon on koguseliselt suurim veinitootja. Just sellest piirkonnast tulevad kuulsad Alvarinho veinid, mis on Monção e Melgaço piirkonna lipulaevad. Punaste veinide mari on Pedral. See alampiirkond ei peaks olema ka Eesti veinisõbrale võõras, sest Monção e Melgaço veinid nagu Palácio da Brejoeira Alvarinho, Alvarinho Deu-Lá-Deu ja Muralhes on Eesti kaubanduse veiniriiuleid ehtinud juba aastaid. Eesti kaubandusvõrgus on saadaval ka kena valik Quintas de Melgaço veine, nii Alvarinhot kui seguveine.

Edrinks’i valikus jäi silma Atrevido Minho Alvarinho. 

Aasta 2023 suur veinikonkurss parimate verde’de leidmiseks toimus selle aasta mais ning seal pärjati kõrgeima auhinna Grande Medalha de Ouro’ga (grand kuldmedal) “Quinta d’Amares” Alvarinho 2022 vein.  See tuleb samuti  sellest alampiirkonnast.

Lima ja Cávado

Lima ja Cávado alamregioonid on tõelised aarded veinituristile- lisaks veinile pakuvad elamusi veel ajaloolised linnad nagu Viana do Castelo, Braga, Barcelos, Guimarães.

Lima on üks Vinho Verde piirkonna vanimaid ja traditsioonilisemaid veinipiirkondi. Asudes Lima jõe ja Atlandi ookeani vahel, on see piirkond tugevasti mõjutatud ookeanist, mis annab veinile meeldiva happesuse ja mineraalsuse. Lima ńr.1 viinamari on Loureiro. Kui otsite Eestist Lima alampiirkonna veine, siis Finewine veinipoes Tallinnas leiab suurepärase valiku Quinta de Azevedo veine ning Baleni veinipoest ja Kaubamajast leiab Dócil Loureiro Niepoort veini.

Cávado on samuti ajalooline ja lummav piirkond, kuid lisaks Loureiro viinamarjale kasvatakse siin valgetest viinamarjadest veel Arintot ja Trajadurat. 

Üks parimaid viise Cávado tundmaõppimiseks on keerata Esposende’st algavale maanteele nr 103 ning hakata  rannikult sisemaa poole sõitma. See on võluv maantee, mille ääres viinamarjaaiad ja veinimajad nagu Góios, Calça, Seara ja São Cláudio,

Kuigi valge vein on mõlema piirkonnna põhitoodanguks, oleks turistile huvitavaks kogemuseks proovida mõnes kohalikus tascas (traditsioone restoran) just noort punast veini. Nimelt on säilinud neis regioonides iidne komme juua punast Vinho Verdet keraamilistest kaussidest, mida kutsutakse malgadeks. Arvatakse, et malgad võimaldavad veini aroomil paremini esile tulla ning nende lai kuju soodustab joogi hapnikuga küllastumist. Aroomide esiletoomise osas olen veidi skeptiline, kuna punast verde’t serveeritakse jahedalt, kuid malgast joomine on äärmiselt lõbus ja elamust pakkuv tegevus.

Basto 

Basto alampiirkonna viinamarjaistandused ja veinid on Vinho Verde peidetud aare. Piirkond on mägine ja siin kohtab mägede nõlvadel terrass-viinamarjaaedu nagu Douro orus. Kui laiemale publikule on Vinho Verde veinid tuntud kui väikese gaasiga kerged veinid, siis Basto veinid on pigem täidlased. Siinne staar-viinamari on Azal, just selles piirkonnas saavutab Azal viinamari oma maksimaalse potentsiaali, millest luuakse veine kus tunneme sidruni ja rohelise õuna aroomi ning värskust.

Silmapaistev Basto piirkonna tootja on Quinta da Raza, kelle valged veinid on kuulsad oma lummava värskuse ja puuviljasuse poolest, samas kui punastes veinides on tunda küpseid punaseid puuvilju ja pehmeid tanniine.

Quinta da Raza valikus on ka rosé veinid, vahuveinid ning Pét-Nat veinid ning neid saab osta Bestwine veini- ja e-poest. 

Baião ja Amarante 

Baião regiooni esiviinamarjaks on Avesso ning Amarantes hinnatakse pigem  Amaral- ja Espadeiro viinamarjade rosé- ja punaveine. Valged veinid on hästi puuviljaste aroomidega ning kõrgema alkoholisisaldusega kui Vinho Verde piirkonnas keskmiselt.

Sousa

Sousa alamregioon kuulub mahu poolest suurimate tootjate hulka Vinho Verde piirkonnas. Traditsioonilised viinamarjasordid Loureiro, Trajadura, Arinto ja Avesso. Selle piirkonna suurim veinimaja on Quinta da Avaleda, see veinimaja peaks olema tuntud, kuna just seal toodetakse kuulsat sinise sildiga Casal Garcia veini, mida Eestis pakub Edrinks. Quinta da Avaleda iseenesest toodab väga erineva profiiliga veine ja pigem tuntud just kvaliteetveinide tootjana ning  ka ainuke veinimaja terves Vinho Verde  piirkonnas, kes rahvusvahelisel turul suudab konkureerida  Prantsuse, Itaalia, Hispaania ja Tšiili veinidega. 

Veinimõis asub Portost ca 40 km kaugusel Penafiel nimelises linnakeses ning uksed on (veini)turistidele lahkelt avatud. Soovitan kindlasti minna imetlema Quinta da Avaleda mõisa, aedade, parkide, viinamarjaistanduste ja veinikeldrite ilu. 

Lisaks Casal Garciale, leiab Sousa Eestis Finewine veinipoest Sousa piirkonnast Pluma Vinho Verdet nii valget, rosé’d kui vahuveini, mille tootjaks Casa Santos de Lima– veinimaja mis tunnistati mainekal rahvusvahelisel veinikonkursil “Mundus Vini 2021” parimaks Portugali veinitootjaks.

Ave

Ave alamregiooni eripära on selle mitmekesisus, nii geograafiliselt kui mullastiku ja kliima osas. Siin vaheldub graniitpinnas kiltkivi ja jõesettemullaga, pakkudes viinamarjadele erinevaid kasvutingimusi. Ave piirkonnas valmistatud veinid on värsked, kergesti joodavad ja iseloomuliku puuviljasusega. Liviko veinipoest leiab toreda väiketootja Casa de Compostela veini Espigueiro

Paiva

Paiva on Vinho Verde kõige vähemtuntumaid alamregioone, kuid suure turismipotentsiaaliga.  See on piirkond, mida ei tahakski laialt reklaamida, sest praegu on seal kõik veel ehe ja rikkumata. Ka veinid erinevad ülejäänud Verde piirkonna veinidest totaalselt, sest tegemist on piirkonnaga kus viinamarjad kasvavad keskmisest kõrgematel kõrgustel ja Atlandi mõjud on väiksemad. See on piirkond, kust tulevad Vinho Verde kõige mainekamad punaveinid.

Castelo de Paiva ümbruskond väärib kindlasti külastamist, fantastilised maastikuvaated – lõputud viinapuude read, jõeorud ja mäetipud ning väike armas jõesaareke kohas kus Douro jõgi kohtub Paiva jõega.

Iga aasta juulis toimub Castelo do Paivas Vinho Verde veini-ja gastronoomiafestival (sel aastal 31.juuni- 2 juuli)

Soovitan soojalt, sest nagu eespool mainisin, on Paiva piirkond säilitanud nii palju ehedust ning kohalik köök on samuti rikkalik. Kindlasti tasub külastada ka Casa de Payva’t, kohalike toodete keskust, mis asub turismiinfopunkti lähedal – suurepärane koht Paiva alamregiooni peamiste veinitootjate nagu näiteks Santa Christina, Burgo, Casa de Algar jpt. veinide tundmaõppimiseks ja degusteerimiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Vinho Verde on piirkond, mis pakub külastajale ideaalset kombinatsiooni kaunist maastikust, veinivalmistamise traditsioonidest ja suurepärasest piirkondlikust köögist. 

Kõige sellega tutvumiseks, soovitan läbi sõita Rota dos Vinhos Verdes veinitee, mis ongi piirkonna üks tähtsamatest turismiatraktsioonidest. Veinitee viib läbi võluvate külade ja linnakeste, ajalooliste veinimõisade ja viinamägede kus turist saab tutvuda eelkõige alamregioonide erinevustega, saada osa kohalike veinitootjate kirest ja teadmistest, külastada veinikeldreid ja degusteerida veini, kuid eelkõige süüa ja juua kohalikes tasca’des. 

Kellel Portugali külastamine lähituleviku plaanide hulka ei kuulu, need leiavad üsna ilusa valiku Vinho Verdesid ka Eesti kaubandusvõrgust.